Põlvamaa Mooste rühib turismimagnetiks

Mooste mõisa peamaja monumentaalne katus on restaureeritud Prantsusmaalt toodud, Chopini nime kandvate kiltkividega. Foto: sakala.ajaleht.ee

Mooste mõisas väärivad ehk enam tähelepanu peahoone Chopini-nimeliste kiltkividega katus ning lossi lastetoa seinast aeg-ajalt välja ilmuv ja koridorides tulesid kustutamas käiv heledais rõivais kummitusmees.

Põlva maakonnas asuva Mooste mõisa peahoone pole üks silmapaistvama välimusega mõisakoole mitte üksnes Kagu-Eestis, vaid kogu riigis.

Mooste mõisat võib arhitektuurilise terviklikkuse poolest võrrelda Olustvere omaga, sest sealgi on hästi säilinud paarikümnest majapidamishoonest koosnev ansambel ja suurejooneline vabakujundusega park.

Monumentaalse kiltkivikatuse ja värvirõõmsa fassaadiga, 1909. aastal valminud peahoone on kaunis juugendstiili näide.

Teada on, et Riia arhitekt August Reinberg laskis algsed katusekivid tuua Baieri Alpidest. Mooste vallavanem Ülo Needo ei läinud sada aastat hiljem hoonet restaureerima asudes kergema vastupanu teed, vaid julgustas oma ehitusjuhti sõitma Kesk-Euroopasse ja otsima sealt vähemalt samaväärseid. Õige kaup leiti Prantsusmaalt. Välja valiti ümara nurgaga kiviplaadid, mis on sedavõrd voolujoonelised, et väärivad üksnes Chopini nime.

Uue katuse panemine mõisa peahoonele lõpetati 2001. aastal. See läks vallavanem Ülo Needo sõnul maksma 3 miljonit krooni. Raha andsid nii riik mõisakoolide programmi ja muinsuskaitseameti kaudu kui ka 1700 elanikuga Mooste vald.

Restaureerimise lõppu ei paista

Segumasin töötab peatrepi ees täie vungiga ja läbi kahe korruse ulatuv fuajee on tellinguis. Remondist hoolimata antakse mõisamajas tunde ning Mooste Põhikooli lapsed võivad oma külaliste ees keksida peegellaega saali ja paari teise ruumiga, millel on näiteks puitpaneelidest seinad ja laed, või siis hoopis jalutusruumis paikneva ornamentidest ja skulptuuridest küllastunud kahhelahju ning esimest ja teist korrust ühendava elegantse puust keerdtrepiga.

Teise korruse mõisaaegne lastetuba, mille seinakapist too valge noormees aeg-ajalt välja ilmub, et tulesid kustutada, on praegu ühe õpetaja tööruum.

Mooste, saksakeelse nimega Moisekatz, kuulus viimati von Nolckenitele.

Enne 1920. aasta riigistamist elas Moostes Eduard Gustav von Nolcken oma perega. Tolle Nolckeni poegadest ei ole küll enam kedagi elus, küll on aga kõrge eani vastu pidanud üks miniaist.

Tema kaudu ongi Saksamaalt Põlvamaale jõudnud teated sellest, et praegu ei lähe Nolckenitel kusagil maailmas just ülearu hästi. Suguvõsal lasuvat needus, mis on seotud tragöödiaga põlvkond veel varasemast ajast, mida tema mäletab.

Kummitus on Nolckenite võsu

On üldteada, et Nolckenid olid Liivimaa aadli konservatiivse tiiva mõjuvõimsad liidrid.

XIX sajandi keskel Moostes elanud Nolckenite kodus valitsenud tugev rivaliteet ka kolme poja vahel. Kord, kui vennad jahile läinud, saanud esimene poeg õnnetult hukka ning pärija surmas hakati süüdistama nooremaid poisse.

Mis tegelikult juhtus, ei tea ju täpselt keegi, aga needus olevat pärit just sellest ajast. Ja toda valget noormeest, keda Mooste Põhikooli õpetajate jutu järgi paljud oma silmaga näinud on, peetakse jahil hukkunud Nolckenite võsuks, kes on ilmselt vanast mõisa peahoonest, mis enne uue ehitamist maha põles, kivilossi lastetuppa ümber kolinud.

Kui nüüd järele mõelda, siis võib-olla jäi osa sellest needusest 1920. aastal, mil mõis riigistati ja Nolckenid Saksamaale lahkusid, Moostesse mahagi, sest mõisakompleksi terviklik areng näib ikka millegi taha takerduvat.

Nimelt kuulub ringmüüriga piiratud karjalautade ja tallide kompleksist kuus hoonet juba kümme aastat soomlastest omanikele, kellelt äriplaani ei paista ega paista, vaid omanike ringi võtmepersoonid vahetuvad.

Vald taotleb sundvõõrandamist

Ülo Needo sõnade järgi on paradoks selles, et 1994. aastal 205 000 krooni eest ära müüdud kuus mõisa majapidamishoonet kavatseb Mooste omavalitsus tagasi osta. Ja kuigi 2004. aastal ei ole hind enam see, mis varem (nüüd ulatub see 750 000 kroonini), näeb Ülo Needo plaanitavas tehingus Mooste vallale kaugemas plaanis tulu tõusvat.

Nüüd on käes see hetk, kui Mooste mees ohkab ja mõtleb ilmselt kadedusega Viljandimaal Olustvere mõisas paikneva kooli juhi Arnold Pastaku peale, kes on suutnud oma varanduse kenasti koos hoida ja kelle teemapargi ideed juba jõudsalt idanevad.

Mooste mõisa majanduskompleks annab detailse pildi tolleaegsest agraar-tööstuslikust tootmisüksusest.

Kõrvalhooned moodustavad kaks alaansamblit. Need on ringmüüriga piiratud karjalautade ja tallide kompleks ning viinavabrik koos viinakeldri ja muude lähemate hoonetega.

Ringmüüriga piiratud majanduskompleksi kuuluvad valitsejamaja, sõidutall-tõllakuur, karjalaut, sealaut, tööhobuste tall, vankrikuur, puutöökoda, sepikoda, väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn.

Kõik imeilusad, maakividest seinte ja punastest tellistest laotud kaarjate akna- ja ukseportaalidega hooned on Peipsi äärest pärit omaaegsete meistrite laitmatu töö. See on sedavõrd laitmatu, et ühe talli otsaviilus on aukohal kiviplaat, millesse on häbenemata lasknud oma nime graveerida nii mõisnik, mõisavalitseja kui ehitusmeister.

Mõisasse tuleb uus elu

Niisugusest kompleksist loodab Mooste vallavanem kujundada tulevikus meistrite hoovi. Ta kavatseb rentida oma hooneid väikeettevõtjatele ja käsitöömeistritele, rõhutades sel viisil kogu ansambli kultuurilis-ajaloolist väärtust ning luues mõisast turismimagneti.

Valitsejamaja näiteks kasutabki juba Mooste külalisstuudio, kes tegeleb kohalikust materjalist taieste loomise ja kultuurielu edendamisega. Lisaks plaanitakse valitsejamajja rajada mõisa ajaloomuuseum - hoone ise on pärit ka palju varasemast ajast kui XX sajandi algul valminud põhikompleks.

Turismi- ja ärimagnetiks saamise teel on Moostel esimesed sammud tegelikult astutud. Seal asub näiteks pealtnäha vanade, aga tegelikult uute, Belgiast pärit savist käsivormtelliste müügiga tegelev osaühing Ralos-Kivi.

Osa telliseid saeb Ralos-Kivi kohapeal plaatideks ning pakub sel viisil stiilseid kujundusvõimalusi arhitektidele ja ehitajatele kohtades, kus konstruktsiooni või põranda väike kandevõime päris telliseid kasutada ei luba. Need on vanamoodsalt ilusad, kordumatu reljeefiga ning looduslike pigmentide ja eri põletusre©iimide teel saadud kümnetes värvitoonides kivid ja kiviplaadid.

Moostes asub katsejaam, mis on Eestis ainuke tervisliku linaõli tootja. Samuti tegeldakse seal külmpressitud linaõli kui ökoloogiliselt puhta puidukaitsevahendi müügiga.

Vallavanema sõnul läheneb Mooste mõisapäev. See tuleb suve algul, 5. juunil ning sinna on oodatud kõik omad ja võõrad.