Artur Seen — eestlasest erak Galápagose saartel

2004. aasta "Sakala Kalendris" kirjutab Heiki Raudla lähemalt Viljandi omaaegsest notarist ja vandeadvokaadist Gustav Seenest. Seejuures mainib ta Gustav Seene venda, insener Artur Seent, kes lahkus juba noores eas Eestist ning veetis enamiku oma elust erakuna Galápagose saartel.

Mida me teame tolle erakordse saatusega mehe eluloost?

Artur Albert Seen sündis 26. oktoobril 1876 Koigu vallas Urvastes talupidajate Kusta ja Ann Seene teise pojana. Pärast kihelkonnakooli lõpetamist siirdus ta Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumi, mille lõpetas 16-aastasena. Küpsuseksamid sooritas ta Tallinna Nikolai kroonugümnaasiumi juures.

Nooruse tõttu ei võetud Artur Seent kohe Tartu ülikooli vastu ning aastakese töötas ta koduõpetajana Antslas. 1894. aastal immatrikuleeriti 17-aastane Artur Seen lõpuks Tartu ülikooli tudengiks ning neli aastat hiljem lõpetas ta füüsika-matemaatika teaduskonna kandidaadi kraadiga.

Ülikooli ajal tegutses ta mõnda aega Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) raamatukoguhoidjana ning mängis seltsi orkestris flööti.

Lahendas hästi tülid

Kaasvilistlase, hilisema peapiiskopi Johan Kõpu sõnul said just tänu Artur Seene selgele ja loogilisele mõtlemisele EÜS-i koosolekutel lahendatud nii mitmedki tüliküsimused.

Ülikooli lõpetamise järel pidas Artur Seen end ametisse asumiseks liiga nooreks ning otsustas jätkata õpinguid mainekas Peterburi teedeinstituudis. See sai ka tema eluloos pöördeliseks, sest instituudi lõpetamise järel leidis vastne insener tööd Venemaa ja Türkistani raudtee ehitustel.

Kord, kui EÜS pöördus vilistlaste poole ettepanekuga saata andmeid oma elukäigust, saatis tollal Türkistanis viibiv Artur Seen ankeetlehe puutumatult tagasi märkusega: "Minul ei ole elulugu, seepärast ei ole ka midagi teatada."

Esimese maailmasõja ja revolutsioonide keerises kadus Artur Seen silmapiirilt ning ilmus ootamatult välja Galápagose saartel. Mis ajenditel ja kuidas võttis ta ette selle radikaalse sammu, ei ole teada.

Seadis end sisse pilliroost onnis

Artur Seene edaspidisest elust ongi teada vaid üksikuid fakte, põhiliselt tänu Galápagose saari aeg-ajalt külastanud rännumeestele.

Kord Eesti Vabariigi algusaastatel ilmus ühes Tallinna lehes Portugali või Hispaania ajalehest tõlgitud artikkel, milles keegi maailmarändur kirjeldas oma kohtumist primitiivsetes tingimustes elava Euroopa haritlasega ühel Galápagose saartest. Ta elanud pilliroost onnis, kasvatanud oma tarbeks maisi ning pidanud kanu. Samas kõnelnud ta vabalt üsna paljusid keeli ning jutuajamise käigus selgunud lõpuks ka tema eesti päritolu.

Igal juhul tundsid mitmed inimesed kodumaal kirjelduse põhjal ära, et tegemist oli kadumaläinud insener Artur Seenega.

1934. aastal külastas Galápagose saari rootsi loodusuurija Rolf Blumberg. Oma reisist kirjutab ta pikemalt raamatus "Imelised inimesed ja imelised loomad" (1936).

Blumberg kirjeldab muu hulgas ka oma külaskäiku San Cristobali saare siseosas elanud kahe üksiklase, norralase Fridtjof Gullbergi ja "venelase" mister Seene juurde. Fridtjof Gullberg oli Blumbergi sõnade kohaselt väike mongoli välimusega mees, Seen seevastu pikk, kõhn ning patriarhaalse habemega. Kohalikud olevat Seent pidanud revolutsiooni eest põgenenud Vene suurvürstiks.

Blumberg mainib ka, et Seen kõnelnud laitmatult vene, inglise, prantsuse, saksa, hispaania, itaalia, rootsi ja norra keelt. Skandinaavia keeled olevat ta ära õppinud, lugedes lehti, mida Gullbergi tütar oma isale saatis.

Võis elada saja-aastaseks

Mis sai Artur Seenest pärast seda, on õigupoolest teadmata. Rootsis ilmunud EÜS-i biograafilise kogumiku andmeil suri ta 30. septembril 1955.

Kui usaldusväärne see daatum on, ei oska öelda. 1990. aastate lõpul külastas Galápagose saari Eesti rännumees Raivo V. Raam. Oma reisikirjelduses mainib ta, et Santa Cruzi saare sakslannast hotellipidaja rääkis talle, et Artur Seen (tema sõnade kohaselt küll eestlane Juan) suri alles 1974. aastal. Kui see teade paika peab, siis pidi Artur Seen olema surres peaaegu saja-aastane.

Mait Talts,
kultuuriakadeemia õppejõud