Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligimest tuless märgate
Ma sattusi aaste lõpun küllä mineme oma ääle tuttavale, kedä es ole joba kaits aastet nännu. Me ollime iki ilmävõrgun kirjuten, a viimätsel aal olli ka sii soiku jäänu. Viimätsen kirjan oli ma täädä saanu, et miu tuttav olli tüükotusest ilma jäänu. Et ma es tää sinnakanti minekut, sattusi temä manu kutsmede.
Ku miu sõber usse valla tei, siss ma mõtli, et küll om ää, et ma tulli, sest ta om tõbitsess jäänu. Mudu kõrraliku inimese elukotus olli koristemede. Ma siss küsse temä tervise kotta ja sai vastusesd, et kik om kõrran. Miu nägemist müüdä om asja paigast ärä, ku inimene om poole päävä aigu rõõvin. Ää olli, et ma võtse kohmi ja leväkõrvast üten. Ütli, et tule kaugelt ja kõtt kah peris tühi. Saime istme ja kõneleme.
Ta olli joba mitu kuud ütsi ollu ja oma elule käege löönu. Miule es kirjute siiperäst, et lõpets ilmävõrgu raha peräst ära ja nüid ikkes, et kik om alvaste. Ku tedä kaesi, siss olligi. Ma küsse, et ku kaugel sul infopunkt või rahvamaja om, ja kuulsi, et puultõise kilumiitre kaugusen. Ma küsse, et mikeperäst sa, vaba inimene, ei käi sääl kõnelemen ja oma asju aamen, sest aiga ju om. Viil andse nõu suusa vällä otsi, sest noorest pääst tei ta ästi sporti. Lepseme kokku, et egä nädäl kaits kõrda kirjuteme ja sedäsi sai ma ta kodunt vällä.
Sii kogemus ands mulle täädust, et kik inimese ei saa ilmä abite akkame, siiperäst tuless ligimest märgate ja mõtelde, kudas neid avite. Kige tähtsep om sii, et inime ei jääss ütsinde kodu ja kik sii aig ei mõtless oma rasse elu pääle. Egäkõrd ei ole raha kige tähtsep.