/nginx/o/2010/01/20/299538t1h60cd.jpg)
Möödunud aastal avastati Viljandimaal 336 keskkonnarikkumist, trahve tehti 426 300 krooni ja keskkonnakahju suuruseks hinnati 16 810 krooni.
Inspektsioon luges pahateod kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsaseadust rikuti 29 korral. Kuuel juhul tekitasid inimesed tuleohtlikul ajal kulupõlengu, metsaettevõtted, kes ei järginud metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirja, panid toime kaks rikkumist ning 21 korral tehti metsateatiseta raiet. Maastikupõlengu tekitamine tõi kahele hooletule kaasa 12 000 krooni trahvi.
Kalakratid olid taas agarad
Kalapüügieeskirja rikkumisi registreeriti 187 ja nende eest määrati trahv 83 kalastajale. Võrtsjärvest ja teistest väikejärvedest korjasid inspektorid välja 104 ebaseaduslikult sisse pandud püügivahendit, mille omanik pole teada.
«Varasemast rohkem tabati ebaseaduslikke võrgupüüdjaid — kokku 25,» rääkis keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juhataja Naima Täär.
Harrastuskalamehed said trahvi 19 korral.
Haugipüügi keeluajal tekitasid kalakratid keskkonnale kahju kaheksal korral 4810 krooni eest. Nii näiteks tabati Pärsti vallas Kuuni järvel haugipüügi keeluajal ahinguga röövpüüdja.
Seaduse vastu eksiti veel kala müües ja kokku ostes ning püüniseid tähistades. Mõni kalamees kasutas lubatust väiksema silmaga püüniseid.
Jahimehed kippusid eksima
Jahiseaduse nõuete rikkumisi oli 19. Enamasti eksisid jahimehed ohutusnõuete vastu. Kahel korral tõi ebaseaduslik küttimine kaasa 24 000 krooni keskkonnakahju.
Keskkonnakahju suurus ebaseaduslikult kütitud metskitse ja metssea puhul on 6000 krooni.
26 rikkumist vormistati jäätmekäitlusnõuete, 12 veekaitsenõuete ja viis välisõhu kaitse seaduse rikkumiste kohta. Jäätmete põletamise ja keskkonda hülgamise juhtumeid menetlesid inspektorid 20 korral. Kahe juhtumi puhul määrati ettekirjutuse täitmata jätmise eest 50 000 krooni sunniraha.
«Tihendatud kontrolli tegime vanametalli kokkuostjate ja autoromude lammutajate tegevuse üle,» lausus Täär. Kahe juhtumi korral määrati ettekirjutuse täitmata jätmise eest 50 000 krooni sunniraha.
Sõidukid rannas
Suuri veekogureostusi läinud aastal Viljandimaal ei olnud. Küll aga rikuti puhastusseadmete hooldamise nõudeid, kahel ettevõtjal ei vastanud nõuetele silohoidla ning Jämejala külas Tare maaüksusel juhiti reovett vooluveega kraavi.
Välisõhu kaitse seadust rikuti viies ettevõttes, tegutsedes ilma välisõhu saasteloata. Loata kaevandamine tõi kaasa 3700-kroonise keskkonnakahju.
Looduskaitseseaduse rikkumisi menetlesid inspektorid 41 korral.
«Põhilisteks eksimusteks oli sõiduki parkimine Viljandi ja Võrtsjärve ranna- ja kaldakaitsevööndis,» selgitas büroo juhataja.
Kahel korral häiriti pesitsevaid linde ja kaubanduses eksiti võõrliigi kitsasõralise vähi Eestisse toomise ja turustamise nõuete vastu. Inspektorid avastasid kaks ebaseaduslikku ehitist.