Lõuna prefektuuri prefekti Tarmo Kohvi sõnul kulub aasta algusest liidetud politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühes rütmis hingama hakkamiseks vähemalt pool aastat, kuid abi vajavad inimesed ei tohiks üleminekuperioodi märgata.
Tarmo Kohv: Abivajajad ei tohiks üleminekuperioodi märgata
Tarmo Kohv, kuidas on ühendametil esimestel nädalatel läinud?
Tavatöö käib ikka sama moodi nagu enne ja inimestele ei tohiks midagi muutunud olla: piirivalvurid valvavad piiri, politseinikud teevad oma tööd ja passe antakse samuti välja.
Organisatsiooni sees on muidugi keeruline aeg, nagu suurte ümberkorralduste puhul tavaline. Ühtse pere tekkimine võtab kindlasti päris palju aega, aga selle nimel nähakse palju vaeva.
Kui palju lõuna piirkonnas kolme ameti liitmise järel töötajaid kokkuvõttes vähemaks jäi?
Koondamisi oli ainult kuus ja need olid rahandusega tegelevad inimesed, sest see osa viidi Tallinna.
Muus osas ei tohiks sisuliselt erilist vähenemist olla. Tugitegevus, näiteks majandus-, personali- ja politseikontrolli osakond, mis varem olid prefektuuri alluvuses, on nüüd küll peamaja palgal, kuid inimesed töötavad endiselt samas kohas.
Kui enne ühendamist oli prefektuuri koosseisus 830 töötajat, siis pärast 400 piirivalvuri ja 36 kodakondsus- ja migratsioonibüroo inimese lisandumist on neid umbes 1200.
Pärast Eesti ühinemist Schengeni viisaruumiga, kui pidev kontroll Eesti ja Läti vahel kadus, hakkasid piirivalvurid ja politseinikud riikide eraldusjoonel koos patrullima, sest piirivalvuritel polnud samu õigusi mis politseinikel. Kuidas seal töö nüüd on korraldatud?
See on hästi oluline muudatus, et endised piirivalveametnikud on nüüd kõik seaduse mõistes politseiametnikud. Neil on politseiniku töötõend ja täpselt samad õigused, küll aga on küsimus pädevuses. Piirivalvur ei ole ju harjunud vormistama näiteks avaliku korra rikkumise protokolli.
On ilmselge, et politseinikke kaugetele piirialadele ei jätku, küll aga saavad seal väljakutsetele reageerida piirivalvurid. Kui tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, tulevad loomulikult kohale spetsialistid, aga kakluse materjalide vormistamisega peaksid ka piirivalvurid hakkama saama.
Minu käest on küsitud, kas piirivalvurid hakkavad nüüd kiirust mõõtma. Teoreetiliselt on see tõesti võimalik, aga praktiliselt jääb piirivalvur piirivalvuriks ja politseinik politseinikuks. Sama moodi ei mõõda ju ka kriminaalpolitseinikud tavaliselt kiirust. Küll aga on tähtis, et piirvalvurid oleksid pädevad teatud tasemel politseitööd tegema ning inimesed oskaksid seda neilt oodata ja vajaduse korral abi paluda.
Millistele suundadele peaks politsei Viljandimaal tänavu rõhku panema?
Mured on igal pool ühesugused, ega Viljandimaa teistest oluliselt erine. Varavastaste kuritegudega on peavalu igal pool, samuti tuleb tähelepanu pöörata narkokuritegevusele, korruptsioonile ja lastega seotud kuritegudele.
Arvestades, et Lõuna prefektuuris on Viljandi Tartu järel suuruselt järgmine, on olukord siin hea.