Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/01/15/296954t1hd410.jpg)
Külm on kaanetanud Võrtsjärve ning lumi selle katnud, kuid see teeb muret rohkem kalastajatele kui järve asukatele.
Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti hinnangul ei too tänavune, viimaste aastate omast karmim talveilm kaasa järveasukaid ohustavat kevadist hapnikupuudust.
«Praeguse veetaseme juures ei muutu hapnikusisaldus ohtlikult väikeseks,» selgitas Järvalt. «Sügisel tuli järve palju vett ja see jäätus alles detsembris.»
Vanemteadur Lea Tuvikese sõnul näitasid kolmapäevased mõõtmised, et põhja pool on hapnikku vähem, kuid üldiselt seda vees jagub.
«Kolme meetri sügavusel oli 50-protsendiline hapnikuküllastus, kuid viie meetri sügavusel järvepõhjas juba nullilähedane,» täpsustas Tuvikene.
Madala veeseisuga aastatel on Võrtsjärve lõunaosa kohati põhjani külmunud. Paksu jääkatte ja sellel lasuva lumekorraga pikkadel talvedel hakkab vees hapnikku nappima, sest päikesevalguseta ei toimu fotosünteesi ning vees toimuvad ainult hapnikku tarbivad protsessid.
Kalur Aivar Kärp teadis rääkida, et jää on Võrtsjärvel umbes 25 sentimeetrit paks ja seda katab umbes sama paks kiht kõvemat lund.
«Tuisuvaalude kohal enam Nivaga läbi ei lähe,» nentis Kalbuse küla all kalastav Kärp.
Valma kalur Enn Kell kinnitas, et autoga järvejääle sadanud lumekihist läbi ei sõida, püügil tuleb käia mootorsaanidega.
«Ega jää väga paks ole ja kui see raskuse all vajub, tekib lume alla tulnud veest lumejää kiht,» kirjeldas Kell. Vett on jääle valgunud ka pragudest.
Kolmapäeval mõõtis kalur ühe augu juures jää paksuseks 34, teise juures 26 sentimeetrit. Tuisuvaalude all on jää õhem.
Limnoloogiakeskuse töötajad mõõtsid lõunaosas jää paksuseks 40 sentimeetrit.