R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tiina Urm: Viljandimaa võimalus loovuse ja ettevõtlikkuse koostöö

Tiina Urm
, Loov Eesti
Tiina Urm: Viljandimaa võimalus loovuse ja ettevõtlikkuse koostöö
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tiina Urm
Tiina Urm Foto: Erakogu

VILJANDIMAA on juba aastaid olnud paljudele teistele piirkondadele kultuuri ja ettevõtlikkuse ühendamises suunanäitaja. Sellegipoolest ollakse ka siin küsimuse ees: kuidas tulla toime ja areneda edasi olukorras, kus rahalised ressursid on piiratud?


Iga piirkonna konkurentsivõime laiemas mõttes on samuti praegusel ajal tähtis küsimus. Meie lähimaades ja Eestiski on hulk näiteid, kuidas linna, ettevõtjate, loojate ja kultuurijuhtide loomemajanduskoostöös on suudetud mitte ainult riigi, vaid ka rahvusvahelisel tasandil esile tõsta selle piirkonna eripära ja võimalusi, meelitades ligi üha uusi innukaid ja andekaid inimesi, tähelepanu ja raha.



EDUKAKS arenguks on vaja vedurit. Kui rong juba liikuma on saadud, tuleb leida optimaalne kiirus, mis võimaldaks vagunite ja reisijate lisandumise.



Viljandi on end väga hästi määratlenud Eesti pärimuskultuuri keskusena ja veduri rolli on siin täitnud eelkõige pärimusmuusika festival ehk rahvapäraselt folk. Samas on nüüd oluline vaadata ringi ja pärida, kas kõik võimalikud vagunid on ikka kaasa tulnud.



Just praegusel piiratud ressurssidega perioodil tuleb leida üles jõudude ühendamise ja sünergia tekitamise võimalused, millest lõppkokkuvõttes võidaksid kõik. See ei võta ära ka teiste suundade tulevikuvõimalusi, vaid loob nendeks  hoopis tugeva pinnase.



ÜHE KONKREETSE väljakutse pakub Viljandimaale tema külaliste ja sündmuste hooajalisus. Nagu mitmes teises Eesti piirkonnas, seisavad siinsedki ettevõtjad ja loomeinimesed silmitsi faktiga, et suure osa oma aastakäibest saavutavad nad väga lühikese perioodi jooksul.



Pärimusmuusika festival on oma kanda nii kohalike kui paljude külaliste kalendris juba kinnitanud. Miks aga seisavad talent ja loomingulisus, Viljandimaa ja selle rahva eripära ülejäänud osa aastast suuremalt jaolt varjus? Kuidas tuua Viljandimaale elu, tulu ja õigeid inimesi ka talvel, kevadel ja sügisel?



Paradoksaalsel kombel tundub, et just loomeettevõtjatel on sageli puudu julgusest mõelda suurelt ja siis neid mõtteid ka kartmatult teoks tegema hakata. Teisalt on paljud tavaettevõtjad uudsete ja loominguliste ideede puuduses, oskamata loomeinimeste abi otsida, et oma tooteid omanäolisemaks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks muuta. Rääkimata võimalusest ühiselt piirkondlikku identiteeti kujundada ja seda eri viisil ka väljapoole esitleda.



Seesama loovus, mis toob tuhandeid inimesi Viljandisse kokku kord aastas, tuleb lendama panna ja nii, et kõik, kes suudavad ja tahavad, saavad selles protsessis omal moel osaleda.



ET PÖÖRDELISEL ajal ettevõtjad ja kultuuriloojad kokku tuua, mõtted liikuma saada ning vajalikku tuge ja head nõu pakkuda, pandi läinud sügisel



Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse ja Euroopa Sotsiaalfondi toel mööda Eestimaad veerema Loov Eesti seminaride tuur «Kuidas targalt turundada?», mis külastas ühtekokku seitset linna ja jagas teadmisi 435 inimesele.



11. novembril kutsuti Viljandi kultuurimajja üheks intensiivseks päevaks kokku siinse maakonna loomemajanduses tegutsevad inimesed, et kogenud turundusprofessionaali Anu-Mall Naaritsa juhatusel üheskoos mõelda, kuidas paremini turundada nii oma tooteid kui piirkonda terviklikult.



EELNEVALT ettevõtjatega vesteldes koorus välja tõsiasi, et just enese ja oma toodete tutvustamine ongi see valdkond, mille kohta kohalikud loomemajanduses tegutsejad enim teada soovivad.



Seminaril alustati põhilisest: kellele, miks ja kuidas on senine tegevus olnud suunatud. Tuli välja, et sugugi kõik ettevõtjad ei oska oma sihtgruppi määratleda.



Samas on konkreetse kliendi valimine ja tema vajaduste mõistmine sagedasim kitsaskoht, kuhu takerduvad paljud alustavad ja juba tegutsevadki ettevõtjad. Kui ettevõtja ei tea, kes on tema klient ja mida ta vajab, pakub ta suhteliselt suure tõenäosusega vale toodet ebasobiva hinnaga ning seega puudub ka võimalus edukas olla.



Tark on õppida teiste vigadest. Oma mõtteid jagasid seminaril osalejatele videopildi vahendusel pikaaegsete kogemustega tippettevõtjad, alustades Baltika juhist Meelis Milderist ja Soome kultusdisainerist Ristomatti Ratiast ning lõpetades mitme oma ala tunnustatud eksperdiga tootearenduse, reklaami, müügi ja turunduse vallast.



Praktiliseks tööks panid ettevõtjad pead kokku, et leida Viljandimaad kõige paremini iseloomustav suveniir.



LOOV EESTI seminaridel rõhutati: just nüüd on tähtis, et me ei laseks oma mõttelendu kammitseda kitsastel oludel. Edasi saab uutmoodi ja paremini ning kindlasti just koos tegutsedes. Alustada tulekski aga näiteks sellest, et koos ühe katuse alla maha istuda ja see ühisosa üles leida.



Innovatsioon saab alguse ideerohkest ja avatud koostööst. Ühiselt on ka raskel ajal kergem leida vajalikke oskusi, julgust ja vahendeid, et need koos leitud lahendused teoks teha.



Viljandimaa ei ole ainult folk. Viljandimaa on loovad ja ettevõtlikud inimesed, kes julgevad mõelda, jagada ja koos tegutseda. Ma usun, et folk on alles algus.



(Loov Eesti on Euroopa Liidu sotsiaalfondist rahastatud programm, mis aitab Eestis väärtustada ja arendada loovat majandust ja ettevõtlikku loovust.)♠

Märksõnad
Tagasi üles