Eero Merilind: Kas, millal ja keda vaktsineerida?

Eero Merilind Foto: Peeter Langovits

EELMISE AASTA sügisel ka Eestis ringlema hakanud seagripi viirus on tekitanud laineid meedias ning põhjustanud probleeme vaktsiinitootjatele, riigiametnikele ja sotsiaalministrile.

Süüdistusi on olnud seinast seina: kes leidis, et vaktsiini osta on mõttetu, kes kaebas, et see jõudis Eestisse liiga hilja. Diskussioonidest jäi puudu arutelu, missugune on riigi ja meedia roll sääraste situatsioonide kordumise puhul.

GRIPP ON äge haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused. Selle tundemärgid on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus ning lihase- ja liigesevalu.

Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.

GRIPIVIIRUSED kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni) ning paljudel juhtudel hakkavad kahjustatud limaskestal bakterid paljunema, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Tervisele ohtlikud ongi kopsupõletik ning krooniliste kopsuhaiguste, samuti südame- ja veresoonkonna haiguste ägenemine. Teiste viiruste korral on surmaga lõppevaid tüsistusi tunduvalt vähem. Eestis on seagripp nõudnud ka juba mitu ohvrit.

MEEDIA ROLL kõnealuse teema käsitlemisel peaks olema delikaatne. Kerge on tekitada paanikat ja märksa raskem olla objektiivne. Vaktsineerimisest kõneldes on lihtne arutleda, kas seda tuleks teha või mitte.

Huvitav oli jälgida riigi käitumist. Esialgne passiivne suhtumine vaktsineerimisse muutus nii pea, kui meedia läks agressiivseks. Riigi reservidest leiti raha ja telliti vaktsiin riskirühmadele. Kahjuks või õnneks langesid selle Eestisse jõudmine ja reaalse vaktsineerimise alustamine pühadeaega, mil inimesed keskenduvad teistele teemadele.

ARSTINA PEAN rõhutama, et kui haiguse vastu on võimalik ennast kaitsta, siis tuleks seda võimalust kasutada. Tegemist ei ole ravimifirmade survega arstidele, vaid ikkagi meditsiiniliselt tõendatud lähenemisega. Gripivaktsiini süstimise järel tekivad organismis kaitsekehad kahe nädalaga ning selle mõju kestab kuni aasta.

Tavaliselt on jaanuaris-veebruaris niinimetatud teine haigestumise laine ning jaanuari algul tehtav vaktsineerimine aitaks grippi haigestumist vältida.

Piiratud ressursside tingimustes soovitatakse riiklikult vaktsineerida riskigrupi inimesi. Hooliv riik vaktsineerib (loe: kaitseb) kõiki oma elanikke.

SEEGA ON riik praegu teinud kõik endast oleneva: vaktsiin on tellitud ja kohale toimetatud, arstid on oma töökorraldust muutnud, et kõiki soovijaid vaktsineerida, ning meedia jagab infot tasakaalustatult ja objektiivselt.

Mina soovitan kaaluda oma terviseriske ning konsulteerida eelkõige meedikutega, kas lasta ennast vaktsineerida või mitte. Praegu selleks võimalus on ja vaktsiin on Eestis olemas.