Küttearved toovad võlglasi juurde

Sel talvel valitsenud pakase tõttu on katlamajad tootnud tavapärasest enam sooja. See aga tähendab, et elanikel tuleb maksta kõrgeid küttearveid. Foto: Elmo Riig / montaaž

Viljandi suurte kortermajade elanikud seisavad paratamatuse ees, et sel kuul tuleb neil oma kodus elamise eest küttearve tõttu maksta 60 protsenti rohkem kui suvel.

Kui suvel ulatusid keskmise kolmetoalise korteri kommunaalkulud 1000 kroonini, siis detsembri eest jaanuari algul saadetud arve küündis tublisti üle 2000 krooni.

«60 protsenti korterikuludest läheb soojale,» nentis mitme Viljandi ühistu majandamisega tegelev kinnisvarahaldur Andres Nuut. «Väga paljud kurdavad, et summa on väga suur. Isegi üllatavalt paljud.»

Külm talv, suured arved ning inimeste sissetulekute vähenemine või suisa kadumine on viinud selleni, et võlgnevused on hakanud Viljandi suurtes elamuühistutes kasvama. Andres Nuudi hinnangul on võlasumma lausa kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi.

Viljandi soojatootja, aktsiaseltsi Esro juhataja Jaan Saare sõnul tulevad ühistud praegu arvete tasumisega toime. «Küttevõrgust ühtegi maja võlgnevuste tõttu välja lülitatud ei ole,» kinnitas ta.

Kui novembris müüs Esro sooja 9079 megavatt-tundi, siis detsembris 13 521 megavatt-tundi. Üks keskmine 60 korteriga elamu tarbis novembris 56,11 megavatt-tundi, detsembris aga 77,23 megavatt-tundi soojusenergiat.

Millised arved ootavad viljandlasi veebruari hakul, seda ei tahtnud Jaan Saar prognoosida. Tema sõnul sõltub see väljas valitsevatest miinuskraadidest ja elanike soovitavast toatemperatuurist. «Mõned ilmaprognoosid lubavad kuu lõpuks sula,» sõnas Saar.

Kui aga energiat toa soojana hoidmiseks peaks kuluma sama palju kui jaanuaris, on viljandlaste arved suuremad juba ainuüksi seetõttu, et Esro tõstis konkurentsiameti loal jaanuarikuuks hinda. Kui detsembris tuli tarbijal maksta megavatt-tunni eest 906.67 krooni, siis jaanuaris on hind 934.57 krooni. Veebruaris langeb hind endisele tasemele tagasi.

Viljandlastest vähemalt 150 krooni rohkem tuleb maksta Viiratsis elavatel inimestel, sest seal köetakse ainult gaasiga ning trassikaod on vallajuhtide väitel kuni 25 protsenti.

Viiratsi volikogu esimehe Kaupo Kase sõnul on vallajuhid pöördunud soojafirma poole ja uurinud, mida ettevõte teeb kadude vähendamiseks, kuid selget vastust pole saanud. «Kahjuks ei saa meie soojafirma hindu mõjutada, seda teeb konkurentsiamet,» ütles Kase.

Elanikelt pole Kase sõnul tänavu suurt nurinat kostnud, sest ligi 1100 krooni maksvast megavatt-tunnist hoolimata on sooja hind Viiratsis eelmise aastaga võrreldes langenud.

Nii nagu Viljandis, pole ka Viiratsis ühtegi maja võlgade tõttu soojasüsteemist välja lülitatud, kuid Kase hinnangul on ühistutel raske.

«Ollakse piiri peal,» arvas ta. «Mõnes majas pruugib lisanduda vaid üks võlglane ja ühistu ei suudaks enam soojafirmale maksta.»