Juba teist kuud kestev karge ja aeg-ajalt lausa hingematvalt härmakaunis talveilm on paraku endaga kaasa toonud suured küttearved. Peale selle, et tänavu kulub toasooja hoidmiseks rohkem energiat kui mullu, avaldab tarbijate rahakotile mõju kütuse hinna tõus.
Võrreldes suveajaga tuleb Viljandi suurte kortermajade elanikel maksta talviti kütte eest ligikaudu kuuskümmend protsenti rohkem. «Paljud kurdavad, et summa on väga suur,» ütleb kinnisvarahaldur Andres Nuut tänases «Sakalas».
Juba sügisel ennustati võlgnike arvu kasvu ja nüüd on see käes. Et kortermajade küttesüsteem ei lase sooja eest maksmata jätnud elanike kodude radiaatoreid välja lülitada, puudutab probleem paljusid.
Viljandi soojatootja, aktsiaseltsi Esro juhataja Jaan Saar kinnitas «Sakalale», et ühistud on seni siiski arvete tasumisega hakkama saanud. Osalt on see ehk võimalik tänu headel aegadel kogutud reservidele. Viiratsi-sarnaste näidete põhjal võib aga oletada, et mõnel puhul piisab ühe võlglase lisandumisest, et ühistu oma kohustuste täitmisega jänni jääks.
Kogemused näitavad, et ilma ennustamine on pahatihti tänamatu töö. Nii ei soostunud ka Jaan Saar ennustama, mis ootab paljusid viljandlasi veebruaris. Kui detsembris tuli ühe megavatt-tunni eest maksta 906.67 krooni, siis aasta algusest küsib soojatootja umbes 30 krooni rohkem. Sula saabumise järel ei oleks see hinnataõus kuigi tuntav, külmade kestes tiksub aga arve halastamatult omasoodu.
On vana tõde, et kõik siin ilmas on omavahel seotud. Sellest tulenevalt saab mõningaid stsenaariume ennustada täpsemalt kui ilma. Et kütuseaktsiisi tõus toob kaasa üldise hinnatõusu ja see tekitab tagasilanguse tarbimises, on aabitsatarkus. Vähene tarbimine ei lase majanduse hoorattal tuure üles võtta ning see omakorda takistab ettevõtjatel tootmist suurendada ja töökohti luua. Ja teenistuseta inimeste soojaarved muudkui ootavad maksmist.
Käibetõdedele jääb lisada veel üks: inimkond peab üha enam mõtlema sellele, kuidas säästa ja toota energiat. Leierdatud loosung vihmametsade päästmise ja fossiilkütustele alternatiivi leidmise vajalikkusest on sama selge kui see, et kõik siin ilmas on omavahel seotud.