Tööpuudus ei näita kahanemise märke ning aasta algul jõudsid viljandlasteni selle kütteperioodi kõige kopsakamad soojaarved. Sellises olukorras vajab nii mõnigi pere toimetulekuks toetust.
Viljandlased vajasid läinud aastal toetust enam kui tunamullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt, kas aastaga on rahvasuus eluasemekulude kompensatsiooniks kutsutud toimetulekutoetuse taotlejate hulk kasvanud?
See on tõesti märgatavalt kasvanud. Eelmise aasta lõpu poole hakkas tunda andma see, et jaanuaris või veebruaris teenistuseta jäänud inimestel oli lõppenud töötutoetuse saamise periood ja nende sissetulek oli palju väiksemaks jäänud. Muidugi avaldas mõju ka kütteperioodi algus, kuid see on nii igal aastal.
Kellel on õigus saada kõnealust toimetulekutoetust? Mille järgi peaks inimene arvestama, kas ta kuulub sihtgruppi või mitte?
Õigus on selleks igal üksi elaval inimesel või perekonnal, kellele jääb pärast kommunaalkulude ning hoone kindlustus- ja maamaksu eest tasumist kätte väiksem summa, kui on ette nähtud toimetuleku piirnormiks leibkonna kohta.
Piirnormi on lihtne arvutada: üksiku inimese puhul on toimetulekupiir 1000 krooni, iga järgmise pereliikme kohta arvestatakse 800 krooni lisaks. Näiteks lasteta abielupaari piirnorm on 1800, kolmeliikmelisel perekonnal 2600 krooni, neljaliikmelisel leibkonnal 3400 krooni ja nii edasi.
Silmas tuleb pidada seda, et kommunaalkuludele on Viljandi volikogu kehtestanud kindlad, ent väga mõistlikud normid, mille ületamist ei kompenseerita. Kui keegi laseb kraaniveel vastutustundetult voolata, tuleb tal selle eest endal maksta.
Kindlasti tahan meelde tuletada, et jutt käib üksnes Viljandi linnast. Normid võivad omavalitsuste kaupa erineda.
Normide arvestamises mängib rolli ka elamispinna suurus: kulud kompenseeritakse vaid selles ulatuses, nagu näeb ette valitsuse kehtestatud ruutmeetrite arvestuse kord inimese kohta.
Kui pika aja peale saab toimetulekutoetust taotleda? Kas iga kuu tuleb uus avaldus esitada?
Jah, taotlusi võetakse vastu iga kuu 1.—20. kuupäevani.
Mis on põhiline viga, mida taotlusi esitades või vormistades tehakse?
Näiteks jäetakse tähele panemata, et toetust arvestatakse leibkondade kaupa. Arvesse tuleb võtta kõigi ühe katuse all elavate pereliikmete sissetulek, kaasa arvatud pensionid. Õigus toetust saada on vaid sel juhul, kui kõik leibkonna sissetulekud on kokku löödud ja eelmainitud kulud maha arvestatud ning sellest nii-öelda üle jääv summa on väiksem, kui piirnormiks on määratud.
Teine tõik, mida tuleb silmas pidada, on see, et kulude hulka ei arvata liisinguid ja laene. Sageli on raskustes need inimesed, kes on eluaseme laenuga soetanud, kuid igakuine tagasimakse kulude arvestusse ei kuulu.
Kolmandaks tahan tähelepanu juhtida sellele, et juba tekkinud kommunaalmaksude võla korral ei käsitleta nende eest tagantjärele tasumist kui igakuist kommunaalkulu. Inimene on lasknud võla tekkida ning peab selle ise tagasi maksma.
Seega on parem niisugust olukorda ennetada ja abipalumisega mitte viivitada.
Raskustesse sattunud võivad alati pöörduda sotsiaalosakonda. Sageli tuleb ette sedagi, et inimene soovib toetust, milleks tal alust pole, kuid samas leidub teine viis, kuidas tema häda leevendada, või mõni teine kanal, kust rahalist abi saada. Oskame vähemalt soovitada, kuhu pöörduda ja mida teha.
Tuleb ette ka valehäbi, kui kitsikusse on sattunud inimene, kes on terve elu hästi hakkama saanud. Praegusel ajal võib selline seis tabada igaüht.
Valehäbi tuleb unustada, liiati pole mingisugust ohtu, et toetuse saajate nimed kusagil avalikuks tehakse või keegi kõrvaline neist teada saab.
Milliseid dokumente läheb taotluse esitamiseks vaja?
Esiteks on tarvis toimetulekutoetuse arvestuskaarti, mille blankette saab Viljandi linnavalitsuse majast Linnu tänav 2 või Laidoneri plats 5-a inforiiulilt. Samuti saab selle välja trükkida linna koduleheküljelt.
Esmasel taotlemisel on vaja alalise eluruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti ehk siis omandiõiguse tõendit või üürilepingut.
Siis veel pere kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekut tõendavaid dokumente ehk palgatõendit. Pensionide kohta on meil andmed olemas.
Üle 16 aasta vanade õppivate pereliikmete kohta tuleb esitada haridusasutusest võetud tõend seal õppimise kohta. Seda tuleb teha esmataotlemisel ja iga õppeaasta algul.
Esitada tuleb ka arved ja maksukviitungid üüri või hooldustasu, vee, kanalisatsiooni, elektri, majapidamisgaasi, hoone kindlustusmaksu ja maamaksu tasumise kohta käesoleval kuul.
Leidub inimesi, kes saavad linnalt toimetulekutoetust, kuid on ühistule võlgu ja lasevad võlal aina kasvada. Kas nende raha ei võiks minna otse ühistu arvele?
Seda tuleb mõnikord tõesti ette, et teeme ülekande otse ühistu kontole. Meil on mitme Viljandi ühistuga väga hea koostöö. Kuid nii saab toimida ainult siis, kui võlgnik ise on oma taotluses selleks soovi avaldanud. Seaduse silmis on üksnes tema toetuse saaja ja selle üle otsustaja.
Enamasti sellises olukorras inimesed mõistavad, et mõttekam on kanda raha ühistule, nad saavad meie selgitustest aru. Kui aga keegi keeldub, pole õigust seda vägisi teha.
Üldiselt on meie poole pöörduvad viljandlased rahumeelsed ja koostöövalmid ning pimesi vaid oma «õigust» nõudvaid inimesi satub meie juurde harva. Abisaamise võimalus on enamasti ikka olemas, see tuleb vaid üles leida.