/nginx/o/2009/11/13/266277t1hb25f.jpg)
KUI MA Vikerraadiost peaminister Andrus Ansipi vana-aasta viimast eetriepistlit kuulasin, tükkis pähe võrdlus Leonard Bernsteini Bernard Shaw’ «Pygmalioni» põhjal loodud muusikali «Minu veetlev leedi» tegelaskujuga, kes ühtesoodu korrutas: «Kui läheb libedalt sul kõik...»
Mida saatejuhid peaministrilt ka ei küsinud, ikka kinnitas ta lobedal toonil, et valitsus on meie riigis kõike laitmatult juhtinud ja seadnud. Kõik oleneb rahandusest ja sellega olevat tänu valitsuse targale poliitikale kõik korras: riigivõlg on pisike (et mitte öelda olematu), valitsemis- ja sotsiaalkulud piisavalt koomale tõmmatud...
Et kärpe-eelarveid ebaloogiliselt hoopis lisaeelarveks võeti nimetada, riivab kindlasti vaid siinkirjutaja maitsemeelt.
PEAMINISTRI sõnul tuleb see kallis-kullake euro meile kohe kindlasti juba 2011. aastast. Mis sellest et seesinase eelarvepuudujäägi kolme protsendi kriteeriumi täitmine piinlikult ülikriitilise piiri peale tükib jääma.
Tühja kah, et nüüd, mulluse aasta kolme kvartali kokkuvõtete selgudes too puudujäägiprotsent kolme asemel kogunisti viie ligi kipub langema — küll imeedukas neljas kvartal oma näitudega jälle euro saabumisele rohirohelise fooritule süütab.
Üldse polevat valitsus viimasel kolmel aastal teinud ühtki viga. Tõsi, peaminister möönis, et majanduse tõusuaegadel võinuks enam reserve koguda. Aga Eesti olevat siiski võrreldes teiste riikidega, kus reserve ei taibatud üldse korjata, imehelgelt valitsetud. Maksukogumise ladus kulg tõestavat üha, et riigikassas 2009. aasta lõpparvestuses puudujääki tekkida ei saa.
NII RAADIOVESTLUSE kui just enne aasta lõppu (samal ajal, kui peaminister ise koos perega mööda Lõuna-Aafrika suviseid savanne hulkus) vaatajate ette toodud televestluse puhul kinnistus igas vähegi mõtlemisvõimelises kuulajas-vaatajas ammune tähelepanek: peaminister elab tõepoolest mingis teistsuguses maailmas.
«Edukast» aastast kõneldes ei maini ta poole sõnagagi ligi sadat tuhandet tööpuuduse mülkasse langenud inimest, kes on heitununa säravast-edukast elust välja sülitatud. Sest valitsuse meelest läheb ju kõik libedalt!
PEAMINISTRIL ja kõrgetel riigiametnikel, riigikogu liikmed kaasa arvatud, läheb tõesti hästi. Riigikogulased suvatsesid veel mõni nädal enne aasta lõppu kindlustada oma söömarenni rammususe edasistelgi aastatel: selle asemel et kogu rahva õiglustunde vaimus oma absurdselt suurt kuupalka ja lisahüvitisi viimaks veidigi kärpida, panid nad riigikogu järgmise koosseisu palgale sutsuke juurdegi.
Sel ahnel ja häbitul moel tappis «ülieetiline» riigikogu kaks lisakärbest: hoidis ära võimaliku pisikesegi palgalanguse, mis neid tabanuks juba tänavuse keskmise palga langedes, ning välistas igasuguse sissetuleku langemise võimaluse seesuguseks nurijuhtumiks, kui Eesti krooni võidakse enne eurole siirdumist devalveerida.
Riigikogulaste (nõnda nagu kõigil kõrgel aujärjel olevate riigijuhtide ja ministeeriumiametnike) kuupalka arvestatakse ju edaspidi, riigikogu uue koosseisu ametisse astumisest üksnes eurodes, saagu meie kroonikesest mis tahes.
ISAMAA JA Res Publica Liidu kahest teineteist altkulmu põrnitsevast tiivast ennast selgesti distantseerida üritav riigikogu esimees Ene Ergma hääletas viimati samuti eurodesse siiratava palgatõusu poolt, kuigi Isamaaliit loobus sellest sammust, püüdes rõhutada oma eetilisust.
Kui Ene Ergma oma uusaastasõnumiga teletsi kodanike ette astus, suvatses ta väljendada rahulolu sellegi üle, et riigikogu on säilitanud emapalga.
Selleski mõttes läheb Eesti ülirikastel endiselt libedalt, ehkki mitmekümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat emapalka on tabavalt Maarjamaa aadli aretamise sihtprogrammiks nimetatud.
KÕIK LÄHEB libedalt. Justkui Eestis polekski oma hinnangul 158 000 suurtes raskustes virelevat ning 375 000 mitmesuguseid ainelisi muresid ja toimetulekuraskusi kogevat inimest. Teisisõnu: valitsejad ei suvatsegi enam varjata, et kiire sotsiaalne kihistumine Eestis jätkub.