Sihtasutus lõpetas partneritega koostöö

Viljandimaal oli keskkonnainvesteeringute keskuse partner looduskaitse seltsi Viljandi osakond, mille esimees on Jaak Jaaku (vasakul).

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus lõpetas käesoleval aastal koostöö maakondlike partneritega, kelle hulka kuulub ka looduskaitse seltsi Viljandi osakond.


Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu ütles, et edaspidi soovib sihtasutus korraldada keskkonnateadlikkuse programmi kohalike taotluste hindamist oma maakondlike esinduste kaudu.



Ta selgitas, et seni viisid kõnealust hindamist läbi sihtasutuse lepingulised koostööpartnerid: maakondades asuvad mittetulundusühingud, asutused või organisatsioonid. Selline süsteem kehtis 2003. aasta suvest.



Põdersalu rääkis, et esialgu oli koostööpartnerite roll palju suurem kui praegu: nad hindasid taotlusi, kooskõlastasid lepinguid, vaatasid läbi projektide tulemusi ja andsid neile oma hinnangu.



«2005. aastal leidsime, et esitatavate projektide hulk on maakondades väga suureks paisunud ning seepärast otsustasime neisse luua oma esindused.»



Nüüd, kui taotluste arv on taas kahanenud, peab KIK mõistlikuks kogu projekte puudutava töö oma esindustesse koondada. Niimoodi liigub info üksuse juhi hinnangul kiiremini, tööd on lihtsam korraldada ning ka esindused saavad piisavalt tööd.



Heiko Põdersalu sõnul ei anna ümberkorraldus suurt rahalist kokkuhoidu, sest kõnealuse koostöö peale kulus aastas umbes 300 000 krooni.



Põdersalu kinnitas, et koostööpartnerid täitsid oma ülesandeid üldjuhul täpselt ja koostöö nendega oli hea. Leidus aga ka selliseid maakondi, kust jäid taotlused õigeks ajaks saamata.



«See süsteem oli oma aja ära elanud ja meie arvates oli aeg selle muutmiseks küps,» sõnas ta. «Et paljud meie koostööpartnerid olid sageli ise rahataotlejad, tekkis siin ka väike huvide konflikt.»



Looduskaitse seltsi Viljandi osakonna esimees Jaak Jaaku meenutas, et tema organisatsioon oli KIK-i koostööpartner peaaegu kaheksa aastat. «Algul oli meil väga palju tööd: lisaks muule õpetasime inimestele projektitöö põhimõtteid ja korraldasime taotluste kirjutamise koolitusi. Selle tulemusena hakkasid inimesed tõepoolest projekte esitama,» kõneles ta.



Jaaku lisas, et taotluste hindamiseks moodustatud töörühma eesmärk oli kaasa aidata tervet maakonda haarava keskkonnakeskuse käivitamisele, et projektitöö abiga tuua piirkonna arendamiseks veelgi enam raha. Töörühma suurimaks saavutuseks võib tema hinnangul pidada 2008. aastal maavalitsuse kokku kutsutud keskkonna ja loodushariduse ümarlauda.



«Kui seni oli ühiskondlikel organisatsioonidel projektide rahastamise üle mingi kontroll, siis nüüd seda enam ei ole. Võib öelda, et masu ajal vähendab riik suhtlust oma kodanikega, peaks olema aga vastupidi,» nentis Jaaku.



Heiko Põdersalu kinnitust mööda jääb taotluste hindamine edaspidigi maakondadesse. «Tõenäoliselt kaasame sellesse töösse suure osa samadest hindajatest, kes kuulusid varem töörühmadesse,» kõneles ta. «Vahe on ainult selles, et töörühmi kutsuvad nüüd kokku ja annavad neile hindamiseks taotlused meie esindajad.»



Rahataotlejatele ei muuda ümberkorraldus midagi. Nemad peavad oma projektid esitama ikka KIK-i maakondlikku esindusse.

Tagasi üles