1. jaanuarist ei anna perearstid enam lasteaia ja kooli tarvis puudumistõendeid, kuid pedagoogid kardavad, et vanemad võivad lubada lapsel puududa liiga lihtsalt ja ka tõendi võltsimine muutub kergemaks.
Kehalise kasvatuse tunnist vabastab lapse vanem
Puudumistõendi, ka vabastuse kehalisest kasvatusest, kirjutab edaspidi lapsevanem, sõltumata sellest, milline on puudumise põhjus ja kestus.
Eesti perearstide seltsi esindajate kinnitust mööda ei tähenda tõendite väljastamise lõpetamine seda, et lapsele ei osutata meditsiinilist abi.
Perearstide seltsi juhatuse esimehe Ruth Kalda hinnangul on tõendite kirjutamine formaalne tegevus ja kulutab arsti aega. «Muudatus hoiab kokku nii arsti kui lapsevanema aega,» sõnas ta.
Koolis käimist takistavaid tervisehädasid tuvastades annab perearst lapsele ja lapsevanemale soovituse, kuidas tundides osalemist reguleerida.
Seni on koolides kehtinud üldjuhul kord, et arstitõendit nõutakse alates neljandast puudumise päevast. Viljandi Paalalinna gümnaasiumi direktori Aavo Palo sõnul kehtib üldine reegel, et haigestumisest antakse kooli teada pärast, muudel põhjustel enne puudumist.
Aavo Palo hinnangul võib uue süsteemi kinnistamises probleeme tekkida siis, kui õpilane saab aru, et vanema tõendi võltsimine on lihtne.
«On mindud ka nii kaugele, et õpilane helistab õpetajate tuppa ja teatab enda olematust haigusest,» nentis Palo. «Klassijuhatajatele tuleb tööd juurde, sest kahtluse korral on vaja tõendit kontrollida.»
Aavo Palo tõi välja ka selle, et vahel on lapse huvides vaja koostada individuaalne õppekava või jätta õpilane tervislikel põhjustel klassikursust kordama. «Selleks peab olema dokumenteeritud alus,» rõhutas koolijuht.
«Riigieksami päeval haigestumise korral on kindlasti arstitõendit vaja, sest kui seda pole, ei pääse õpilane järeleksamile ning saab selle sooritada alles järgmisel aastal.»
Abja gümnaasiumi direktori Jüri Ojamaa arvates võib juhtuda, et vanem annab lapsele puudumis- või vabastustõendi liiga lihtsalt.
«Mõnel juhul võib tekkida probleem, et vanem ei pöördugi lapse haiguse korral arsti poole ja ravib teda ise. Haigus võib kujuneda raskeks ja isegi ohtlikuks ilma arsti õigeaegse diagnoosita,» rääkis Ojamaa.
«Kui lapsele või vanemale näiteks kehalise kasvatuse õpetaja ei meeldi, kas vanem võib lapse siis terveks veerandiks või koguni õppeaastaks tundidest vabastada?» arutles direktor.
Kahe kooliealise ja ühe lasteaias käiva lapse ema Larissa Tilk arvas, et aja kokkuhoid on tänuväärne, aga osa vanemaid võib hakata tõendeid kirjutama liiga kergel käel.
«Vanem küll tunneb oma last paremini ja kui too on tõesti köhane või on tal jalg põrutada saanud, võib ta selle tõendi kirjutada,» leidis Tilk. «Tean aga vanemaid, kes jätavad lapse koju, kuigi tal pole suurt häda midagi. Laps kasutab leebet vanemat ära, aga samas ta õppimine kannatab ja vastutustunne kahaneb.»