Avati kindralmajor Gustav Jonsoni mälestusmärk

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestuskivi avamine
Mälestuskivi avamine Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärsti vallas avati neljapäeval Vabadussõja-aegse ratsapolgu ülema kindralmajor Gustav Jonsoni mälestusmärk.


Neljapäeval möödus 130 aastat kindralmajor Jonsoni sünnist, mälestusmärk püstitati tema sünnikohta Kudu talu juures ning see rajati Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse eestvedamisel. Kaitseministeerium toetas samba rajamist 21 000 krooniga, samuti olid toeks Pärsti vald, kindral Jonsoni sugulased ja korporatsioon Vironia.

Kaitseministeeriumi nõunik kindralleitnant Johannes Kert ütles mälestusmärgi avamisel, et kindralmajor Jonson on oma tegevusega nii eeskujuks, kuid oma traagilise saatusega ka hoiatuseks.

«Kindral Jonsoni saatusest tulenev sõnum tänasesse päeva on see, et riigikaitse ja julgeolek on iga kodaniku asi, olgu siis tegemist sisemise või välise vaenlasega,» ütles kindralleitnant Kert.

Gustav Jonson sündis 7. jaanuaril 1880. Esimese maailmasõja ajal teenis ta tsaariarmees ning siirdus 1917. aasta novembris Eesti rahvusväkke. Vabadussõja puhkedes määrati Jonson ratsapolgu ülemaks. Ta võttis osa lahingutest Punaarmee vastu lõunarindel ja Lätis ning oli üks Jakobstadti ulatunud kuulsa ratsaretke juhtidest. Vabadussõjas üles näidatud teenete eest autasustati Jonsonit Vabadusristi I liigi kolmanda järgu ja II liigi teise järguga, samuti Läti Karutapja ordeni III klassiga.

Pärast Vabadussõda teenis 1928. aastal kindramajoriks ülendatud Jonson erinevatel ametikohtadel ratsarügemendis, kindralstaabis ja sõjaväe ühendatud õppeasutustes, 3. diviisi ülemana, presidendi käsunduskindralina, ratsaväe inspektorina ja sõjaministeeriumi nõukogu liikmena.

1939. aasta aprillis läks Jonson vanusepiiri ületamise tõttu erru, kuid okupatsioonivõimude survel määrati ta 1940. aasta suvel sõjavägede juhatajaks ja hiljem 22. territoriaalse laskurkorpuse komandöriks.

Kindralmajor Jonson arreteeriti 1941. aasta juulis ning ta suri järgmise aasta 15. novembril Tšeljabinskis Nõukogude vangistuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles