Tekstiilijäätmete töötlemise tehas võtab jõudsalt tuure üles

Toom Tekstiili müügijuht Maren Vahter ja nõukogu esimees Innar Susi (liini kõrval paremal) kinnitavad, et tekstiilijäätmete töötlemise tehas on alles käivitamise järgus ning mõne aja pärast võib sealsete masinate juures ametis olla praegusest poole rohkem inimesi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tekstiilitööstuse jäätmed, mis varem prügilates buldooserilintide vahel väänlesid, leiavad tänu aktsiaseltsi Toom Tekstiil uuele töötlustehasele nüüd otstarbe pehmes mööblis ja madratsites, aga ka näiteks helistuudiotes ja traktorikabiinides.

Ettevõtte nõukogu esimehe Innar Susi sõnul läks Baltimaades ainulaadse tehase käivitamine Männimäel endise Tarme mööblitehase ruumides ladusalt. Esimene sats töölisi asus keskkonnainvesteeringute keskuse kaasabil soetatud seadmete juures ametisse tänavu mais. Septembrist töötab kaks vahetust ning peetakse plaani minna üle kolmele vahetusele.

«Kohavalik õigustas end igati, mingeid halbu üllatusi polnud,» lausus Susi. «Mulle meeldib teadmine, et üks kompleks sai tükk maad tänapäevasemaks. Seda polnud nõukaajast saadik märkimisväärselt kohendatud. Siin olnud saunast korjasime kõigepealt kokku vanad Žiguli õlle pudelid, mida keegi praegu enam vastugi ei võta.»

Sada tonni kuus

Praegu töötab tehas kahte vahetusse jagatud 15 inimese osalusel iga kuu vatiiniks ümber ligi sada tonni Eesti tekstiilivabrikutes ülejäänud ning kasutuks hinnatud kangatükke. Ostjate lisandumise korral on kasvupotentsiaali umbes poole võrra.

Et ühe tonni sellise massi prügilasse ladestamise eest pidid tootjad välja käima keskmiselt 65 eurot, kuid Toom Tekstiil võtab selle vastu tasuta, ei valmistanud koostööpartnerite leidmine raskusi. Lisaks omanikfirmale endale varustavad töötlustehast toormega Viljandi suuremad tekstiilifirmad Delux ja Mivar-Viva, aga ka näiteks Harjumaal tegutsevad Hilding Anders Baltic ja Bellus Furni­ture ning Pärnumaal kaht tehast omav Wendre. «Praktiliselt kogu Eesti madratsitööstus on meie taga,» täpsustas Innar Susi.

Toom Tekstiili vatiini valdkonna müügijuht Maren Vahter nentis, et tekstiilijäätmete ümbertöötamine avab märksa rohkem uksi, kui kõrvaltvaatajale võib esmapilgul tunduda. Nii näiteks on nad harjumuspärase vatiinimassi kõrval hakanud tootma tihedamaks pressitud materjali, mis passib hästi heliisolatsiooniks majadesse ja masinatesse. Edasi loodetakse saada tarvilikud sertifikaadid hoonete soojustusmaterjali tegemiseks.

«Püüame olla võimalikult avatud: kliendid kirjeldavad meile oma vajadusi ning meie proovime neid rahuldada. Mida rohkem lisaväärtust suudame kokkuvõttes toodangule anda, seda kasulikum kõigile,» rääkis müügijuht.

Kaks suurimat plussi

Nii Innar Susi kui Maren Vahter tõid vastloodud tehase toodangu juures välja kaks suurimat plussi: esiteks on see

Aasiast tulevast esmasest mittekootud tekstiilmaterjalist 20—40 protsenti odavam ning teiseks avaneb selle kasutajatel võimalus rõhuda oma toodete keskkonnasõbralikkusele.

«Mida aeg edasi, seda olulisemaks märksõnaks taaskasutus kujuneb,» ütles Susi ning rõhutas, et omaduste poolest ei jää nende toode millegi poolest hiinlaste tehtule alla.

Kui esialgu läheb lõviosa Toom Tekstiili jäätmetöötlustehase toodangust tagasi samadesse Eesti tehastesse, kust tooraine tuleb, siis edaspidi loodab ettevõte kõnealuses valdkonnas haaret laiendada välismaale. Nii näiteks on esmased suhted sisse seatud lähemate naabrite soomlaste, lätlaste ja leedulaste juures. Lisaks peetakse läbirääkimisi rootslastega, kes on huvitatud materjalist, mida võiks kasutada uute traktorite salongides helipidavuse suurendamiseks.

Innar Susi sõnul pole võimatu, et tulevikus hakatakse piiri tagant peale ostjate otsima ka tooraine pakkujaid. Kuna lähimad analoogsed töötlustehased paiknevad Kesk-Euroopas, peetakse tõenäoliseks, et jäätmete pealt kokkuhoidmine paneb silmad särama ka Läti ja Leedu tekstiilitöösturitel.

«Leedu pole veel sugugi kaugel. Arvestades, et ühe veoki peale kannatab pressida 20 tonni tekstiilijäätmeid ning sõidule kulub umbes 500 eurot, on see igal juhul kasulikum, kui kohalikule jäätmekäitlejale maksta. Pealegi saab sama autoga valmistoodangu tagasi viia,» arutles Innar Susi.

INVESTEERING

Jäätmetöötlustehase rajamine läks maksma 3,5 miljonit eurot.

• 2,7 miljonit eurot kulus seadmete ostmiseks. Sellest poole kattis keskkonnainvesteeringute keskus.

• Aktsiaselts Toom Tekstiil ostis pankrotistunud Tarme mööblitehasest vabaks jäänud tootmiskompleksi 500 000 euroga.

• Hoonetele uue otstarbe andmiseks ning vajaliku taristu loomiseks kulus 300 000 eurot.

Allikas: Toom Tekstiil