Peale jooksuaja mõjutab metsloomade liikumist ka sügisene ajujaht. Selles kasutatakse sageli koeri ning üldse põhineb niisugune jahipidamisviis hirmutamisel ja ulukite kütiliinile suunamisel. Häiritud saab kogu metsaelustik, kuigi jahti peetakse vaid põdrale, hirvele või seale.
Abitusse olukorda sattunud loom võib käituda ettearvamatult ja lähenejat rünnata. Seetõttu ei maksa vigastatud loomale ligi minna. Suurulukist tuleks anda teada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313, kust edastatakse info piirkonna jahiseltsile. Jahiselts korraldab vigastatud looma hukkamise ja teelt koristamise.