/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2013/09/24/2401478t1hf606.jpg)
Äsja heaks kiidetud riigieelarve põhimõtetest lähtudes jäävad põllumajanduse otsetoetused kaheks järgmiseks eelarveaastaks tänavustega samale tasemel.
Eesti põllumeeste otsetoetused jäävad kaheks aastaks toppama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul jätkub otsetoetuste maksmine ka järgmisel perioodil ning tervikuna need suurenevad, aga 2014. ja 2015. aastal on otsetoetuste keskmine tase ehk see, mille saame Euroopa Liidust, veidike madalam, kui olid tänavu Euroopast saadud ja siseriiklik täiendav toetus kokku.
50 miljonit lisaraha
Euroopa Liidust Eesti põllumajandusele tulev summa suureneb, ent praeguste kokkulepete kohaselt väheneb Eesti enda riigieelarvest antav raha.
«Valitsus jäi seisukohale, et tuleks lähtuda Euroopa Liidu ülemkogu otsusest, millega anti Eestile lisaraha, et katta täiendavad otsetoetused,» lausus Seeder. «Põllumajandusministeerium arvab, et see raha tuleks leida ikkagi riigieelarvest, ja selle üle vaidlused käivad.»
Et katta 2014. ja 2015. aasta otsetoetuste võimalikku vähenemist, otsustas ülemkogu anda Eesti maaelu arengukavva (MAK) lisaks 50,7 miljonit eurot.
Võttes arvesse, et kogu Euroopa Liidu eelarve on eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardit eurot väiksem, on MAK-i summa säilitamine peaaegu senises mahus ministri sõnul väga hea tulemus.
Ülemkogul heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014—2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mida on ligi 500 miljonit enam kui eelmisel perioodil. Põllumajanduses kasvavad toetused ka rohkem kui üheski teises valdkonnas.
«Loomulikult ei lähe kogu see 50,7 miljonit otsetoetuste vähenemise katteks,» täpsustas Helir-Valdor Seeder. «Räägitud on vajadusest, mis jääb alla 20 miljoni. Ülejäänu jääks maaelu arengukavasse.»
Mõni protsent kadu
Eestimaa talupidajate keskliidu tegevdirektor Kaul Nurme sõnul stabiilne tootmine jätkub, ent ta tõdes, et kuigi MAK saab justkui hambaaugu täitmiseks lisaraha, on kava ise väga pingeline ja lisasumma arvelt oleks olnud võimalik kergendada mitme probleemi lahendamist.
«Oleks parem, kui raha ei tõstetaks teisest sambast esimesse ehk siis MAK-ist otsetoetusteks ning leitaks raha ikkagi riigieelarvest,» lausus Nurm.
Viljandimaa põllumajandustootjate liidu juhatuse liige Tõnu Vreimann möönis, et sellesama loodetud toetuse tõusu olid ilmselt juba kõik maaomanikud ja suuremad maa kinnisvarafirmad planeerinud oma tasudesse ning põllumees peab selle millegi muu arvelt ära katma. «Muidugi on kurb, et praegu pole seda võimalust leitud, sest kui kui täiendavate toetuste võimalus anti, siis
oodati abi, sest kes Eesti põllumehe eest ikka seisab, kui riik ei seisa,» tähendas ta.
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal, kui riigieelarvest juurde ei maksta, väheneb toetussumma praegusega võrreldes mõni protsent. Helir-Valdor Seeder ütles, et põllumajandussektoriga tuleb läbi rääkida ja kui seal arvatakse, et põllumees peaks kahel järgmisel aastal kätte saama sama palju kui käesoleval aastal, on selleks kaks võimalust: riigieelarve või MAK-i raha.
«Seda on praegu väga raske öelda, mis kujuneb lõplikuks seisukohaks. Valitsuses jäi peale, et 2014. ja 2015. aasta vähenemise peaks katma MAK-i vahendite arvelt. Minu seisukoht oli, et tegelikult tuleks see raha leida riigieelarvest,» rääkis Seeder.
Praegu läks riigieelarve parlamenti ja seal saab selgeks, kust toetusteks summad leitakse.
Minister toonitas, et põllumeestel pole vaja otsetoetuste vähenemist karta, need jäävad tänavustega samale tasemele. «2016. aastast tõuseb toetus graafiku järgi edasi,» lausus ta.