Juhtkiri: Sumbates tööle

Foto: Elmo Riig / Sakala

Vahetult enne sügisesi omavalitsuste valimisi avati Viljandis pidulikult seni pigem tinglikult uulitsate hulka arvatud Raua tänav. Et tegu on tööstuspiirkonnaga, kus teenib leiba omajagu linlasi, pole selle kasutajate hulk just väike.

Eriti oli põhjust rõõmustada jalakäijatel, kellele seal eraldi teed polnudki. Oktoobrist saadik ei pidanud aktsiaseltsi Tere Viljandi paalalinlastest töötajad enam ette võtma tülikat retke üle tühermaa. Kahjuks jäi nende heameel üürikeseks, sest külmade saabudes muutus Raua tänava kõnnitee kiiresti kuumaastikuks ning mattus hangedesse.

Kõnnitee puhastamise eest peab hea seisma sellega piirneva krundi omanik, kuid Raua tänavat ääristab suuresti linna maa. Sealsete ettevõtete juhid on lumekoristamise kohta pärinud Viljandi linnavalitsusest. Sealt vastati, et kõnealuse kõnnitee pisut rohkem kui poole kilomeetri pikkuse lõigu talihooldeks pole raha.

Kindlasti on ääremaale jääva tänava kõrval tähtsamaidki kohti, mida tuleb lumest rookida, ning rahapuudusega hakkame juba kõik leppima. Siiski pole mõtet enneaegu käsi laiutada ja rüppe lasta, vaid kaaluda võimalusi olukorrale leevendust leida.

Kui Viljandi linnavalitsus oli piisavalt varmas ja leidlik, et saada eurotoetust Raua tänava ehitamiseks, võiks ta samasugust nutikust ilmutada ka tänavate hooldamist korraldades.

Kogemused näitavad, et otse linnale alluvad sotsiaalsed töökohad ei tasu neile tehtud kulutusi ära — palju kära ja vähe villa. Hoopis jumekam oleks lugu aga siis, kui linn ulataks ettevõtjatele abikäe ja innustaks neid võtma töötuid kas või hooajatöödeks teenistusse. Lisaks riigilt tulevale palgatoetusele oleks kindlasti kasu ka linna panusest nii rahas kui asjaajamises.

Isegi kui viimati mainituga jõutakse ühele poole suurte sulade ajaks, on kindla sihiga sumbates veel üks rada sisse tallatud tulevase talve tarbeks. Nagu öeldi oktoobris: linn ei raja töökohti ja ettevõtteid, vaid ta loob selleks tingimusi.