1. JAANUARIST hakkas kehtima digiretsept. Praeguseks on selle katseks välja kirjutanud üle 600 arsti ja ka apteekrid on nende alusel ravimite müümist proovinud. Nüüd laieneb süsteem üle Eesti.
Aasta algus tõi kaasa digiretsepti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digiretsepti kasutuselevõtt on üsna suur muudatus ja seetõttu toimib kuni käesoleva aasta 28. veebruarini paralleelselt kaks süsteemi. Arstid võivad tulevikus vajaduse korral ka paberretsepti kirjutada, näiteks koduvisiidil.
Patsiendile tähendab üleminekuperiood seda, et kui arst kirjutab välja elektroonilise ehk digiretsepti, saab sellega ravimeid osta vaid nendest apteekidest, mis on liitunud retseptikeskuse süsteemiga.
Uue korra järgi ravimeid väljastavad apteegid tunneb ära uksel olevast digiretsepti logoga kleepsust. Infot digiretsepti alusel ravimeid müüvate apteekide kohta saab ka Eesti haigekassa koduleheküljelt.
Peamine erinevus praegusega võrreldes on, et retseptiravimi väljaostmiseks tuleb alati kaasa võtta isikut tõendav dokument. See võib olla juhiluba, ID-kaart, pensionitunnistus või mõni muu pildi ja isikukoodiga dokument.
Internetist riigiportaalist www.eesti.ee saab peagi jälgida, milliseid retsepte on inimesele välja kirjutatud ja kui kaua need kehtivad. Peale selle saab teada, kes on retsepte vaadanud.
PABERRETSEPT ei kao täiesti ära ja jääb kasutusele edaspidigi. Kui patsiendile on praegu retsept välja kirjutatud, ei kaota see kehtivust ja inimene ei pea minema arstilt uut või tagavararetsepti küsima.
Erandjuhul saab arst ka tulevikus välja kirjutada paberretsepti, näiteks elektrikatkestuse või arvutirikke korral. Ja nagu juba eespool mainitud, ei pea ta koduvisiite tehes arvuti või printeriga ringi liikuma. Selliselgi juhul on võimalik retsept paberile kirjutada.
Kui peaks tekkima olukord, et tahate digiretseptiga rohtu välja osta, aga apteegis on arvutirike, võib apteeker helistada haigekassasse, et tuvastada, kas kõnealuse rohu on määranud teile arst.
NAGU PRAEGU, võib ka tulevikus paluda kellelgi teisel ravimile apteeki järele minna. Maal elavale vanaemale saab laps või lapselaps rohu koju viia nagu seni.
Elukorraldus muutub isegi mugavamaks, sest ära jääb käik arsti juurde vajaliku paberi järele. Näiteks kui ema on päeval lapsega arsti juures käinud, saab isa õhtul ravimi apteegist välja osta, ilma et ta peaks vahepeal tormama koju retsepti tooma. Tarvis on vaid teada retsepti omaniku isikukoodi, mille järgi apteeker retseptikeskusest õige retsepti leiab, ning näidata oma pildiga isikut tõendavat dokumenti.
Ravimi ostja isikukood talletatakse retseptikeskuse süsteemi. Seega ei ole mõtet proovida naljaviluks kellegi teise ravimeid osta. Kui inimesel on hulk väljaostmata ravimite retsepte ja ta saadab kellegi ühe kindla rohu järele, oleks hea, kui ostja teaks näiteks ravimi toimeainet või arsti, kes retsepti väljastas — see lihtsustab apteekri tööd ja tagab õige toote ostmise.
JUHUL KUI inimene soovib talle määratud ravimit üksnes ise osta või määrata selleks konkreetsed isikud, saab ta väljaostjate ringi piirata. Selleks tuleb paluda arstil teha retsepti koostades märge kasti, kus on kirjas kas privaatne või volitatud retsept.
Retsepti ostmiseks saab volitust anda ka patsiendiportaali kaudu ning arst peab tegema niisuguse retsepti kohta sellekohase märke. Volitatud isikuid võib olla ka rohkem kui üks.
Privaatse retsepti puhul saab inimene aga ainult ise ravimit osta.