Ilma jahenedes algab kütteperiood. Päästeamet tuletab meelde, et ohutuks kütmiseks tuleb varakult korstnad ja ahjud üle kontrollida ning vajaduse korral puhastada ja parandada.
On viimane aeg korrastada ahjud ja lõõrid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitilise pilguga tuleb üle vaadata kogu küttesüsteem, et kusagilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, ega korsten ole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni ja teha muud sellised tarvilikud toimingud.
Ühepereelamu omanik vastutab oma hoone ohutuse eest ning tal on õigus korraldada kütteseadmete puhastamist oma äranägemisel, seadmata seejuures ohtu teisi. Üksikelamu või suvila korstna võib puhastada omanik ise. Seda peaks tegema vähemalt kord aastas. Ühel korral viie aasta jooksul peab puhastama küttesüsteeme kutsetunnistusega korstnapühkija.
Korterelamutes, ühiskasutatavates hoonetes ja ettevõtete hoonetes peab kogu küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija vähemalt üks kord aastas.
Korrapärane seadmete puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks, sest suitsulõõridesse ladestunud pigi ja tahm võivad kergesti süttida. Samuti aitab puhastamine vähendada soojakadu ja pikendada küttekolde kasutusiga.
Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste kõige sagedasem põhjus. Viljandimaal on käesoleval aastal olnud üheksa tuleõnnetust, mille põhjustasid valesti paigaldatud, katkised või hooldamata kütteseadmed.
Korstnapühkijate kontaktandmeid saab päästeinfotelefonilt 1524 ja internetilehelt www.korsten.ee.