/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2010/01/06/292404t1h0e76.jpg)
Uue aasta algusest ei edasta politsei ajakirjandusväljaannetele iga maakonna suuremate kuritegude ülevaadet, vaid teavitab avalikkust oma valikul ainult üksikutest rasketest juhtumitest.
Politseiamet keeras infokraani kinni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jaanuarist ühendasutusena tööle hakanud politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo juht Annika Nigul kirjutas eile ajakirjanikele, et igahommikune piirkondlik politseiinfo asendatakse ühe üle-eestilise kokkuvõttega, milles on kirjas kõik möödunud ööpäeva tähtsamad sündmused.
Esimene tervet Eestit hõlmav pressiteade jõudis esmaspäeval ka meediaväljaannetesse. Väliskommunikatsioonitalituse juht Tuuli Härson pidas 31. detsembrist eile hommikuni toime pandud kuritegudest vajalikuks nimetada vaid nelja: tapmist ja raske tervisekahjustuse tekitamist Tallinnas ning ühte röövi Sillamäel ja ühte pealinnas.
Lisaks oli ülevaates ära toodud üldine kuritegevuse statistika, milles seisis, et 217 politseile laekunud kuriteoteatest käis üheksa röövimise, seitse avaliku korra raske rikkumise ja 132 varguse kohta. Seega avalikustas politsei umbes 0,2 protsenti kuritegudest.
«Sakala» peatoimetaja Eve Rohtla tõdes, et politsei ööpäevainfo annab ajakirjanduse vahendusel lugejale võimaluse olla kursis sellega, mis korrakaitse valdkonnas toimub.
Krimiuudises peitub hoiatus
«Siis saab ta juba ise otsustada, kui turvaline tema kodukohas on,» lausus Eve Rohtla. «Kui seni on lugeja meiega pahandanud, miks avaldatakse politseiuudistes vaid kurikaela eesnimi, siis nüüd ei anna politsei meile enam kuriteostki teada.»
Peatoimetaja lisas, et politsei- ja piirivalveameti Tallinna peamajast vaadates tunduvad paljud Viljandimaa sündmused tähtsusetuna, kuid kohalikke inimesi võivad need väga sügavalt puudutada. «Meenutagem siinkohal näiteks noorte puude murdmisi.»
Siseminister Marko Pomerants teatas politsei ja piirivalve liitmise järel tekkinud infosulu kohta, et ühegi reformi tagajärjel ei tohiks pakutavad teenused, sealhulgas inimeste teavitamine, kannatada.
Siseministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhi Anne-Maarja Olei sõnul päris siseminister politsei- ja piirivalveametilt ööpäevainfo jagamise lõpetamise kohta aru ja teisipäeval andis peadirektor Raivo Küüt selle kohta Marko Pomerantsile selgitusi.
Politsei lubab sisulisemat lähenemist
Politsei- ja piirivalveameti väliskommunikatsioonitalituse juhi Tuuli Härsoni kinnitusel ei ole uue korra eesmärk inimesi infost ilma jätta, vaid läheneda teemadele sisulisemalt.
«Ööpäeva sündmuste kokkuvõtmine nõuab päris palju aega ja energiat, mida pole meil enam nii palju, kui oli varem,» selgitas Härson. «Meil on (pärast piirivalve- ja politseiameti ühendamist — toim.) kaks tegevusvaldkonda juures, inimesi aga regioonides kas vähem või sama palju.»
Üks kolmest Lõuna prefektuuri pressiesindajast Agu Lall töötas seni Viljandis, kuid uuest aastast sõidab ta tööle Tartusse.
Lall lausus, et ülevaate koostamiseks kulub tal tavaliselt kaks-kolm tundi. «See sõltub sellest, kui palju maakondi parajasti minu teha on,» rääkis ta. «Aasta lõpul, kui kõik kuus Lõuna prefektuuri maakonda olid minu peal, läks mul aega keskpäevani.»
Tuuli Härsoni nägemuse kohaselt hakkaksid politsei pressiesindajad selle asemel, et ajakirjanikele lihtsalt infot edastada, suunama meedia tähelepanu nendele kuritegevuse trendidele ja valupunktidele, mis pressiesindajatele tähtsad tunduvad.
«Inimesi kutsub ettevaatusele pigem sisuline lugu, kus mundris mees või naine räägib pikemalt, kuidas röövimise korral käituda ja vältida ohvriks langemist ning millised on tüüpilisemad selle piirkonna röövimised,» leidis Härson.