Jahimeeste hinnangul on lumerohke talv soodne ilvestele, kes on oma peamise saaklooma metskitse arvukust kõvasti kahandanud.
Ilvesed harvendavad metskitsekarju
Vambola jahiseltsi esimees Kalev Kikas on tähele pannud, et metskitsed tulevad ilveste kartuses majade lähedale ning otsivad varju lagedal maal väikestes metsatukkades.
«Praeguse sügava lumega on ilvesel kitse lihtne tabada: 10—20 meetrit tagaajamist ja käes,» nentis Kikas.
Jahimees Hillar Lannajärv ütles, et väikseks jäänud karjade järgi otsustades on kitsed sel talvel kiskjate eriti suure surve all, ning Leie seltsi jahimees Heinar Pihlak arvas, et peale ilveste võib metskitsede populatsiooni kahandada karm ja lumerohke talv.
Kalev Kikase jutu järgi murravad metskassid ka lihtsalt murdmise pärast. Nii leidsid seltsi jahimehed kitsekorjuse, mida ilves oli tükk maad vedanud, ilma et oleks seda söönud.
«Eks see tal teine murdmine olnud — esimesest oli kõht juba täis,» lausus Kikas.
Ilvesed liiguvad küll kahe või kolme kaupa, kuid Vambola jahimehed on ühes riigimetsa tukas loendanud korraga kuue või seitsme isendi jälgi.
Tääksi seltsi esimees Jüri Kapp ütles, et jälgede järgi otsustades oli ühes tukas korraga neli või viis ilvest ning kitsi on sealgi väheks jäänud. Detsembris lasid Tääksi jahimehed kolm kevadist ilvesekutsikat.
Metskasse kütivad jahimehed koerte, enamasti laikade abiga. Raskelt läbitaval maastikul liikuv metsloom varjub mõnikord puu otsa, aga hakkab ka põõsastikus koertele vastu.
Viljandimaa jahimeestel on käimasoleval hooajal 12 ilvese küttimise luba ja nad on tabanud kaheksa looma: kolm Tääksi ja kaks Rimmu seltsi maadel ning ühe Sürgavere, Leie ja Lilli seltsi alal.
«Kui vaja, saame ka limiidi tõstmist taotleda,» ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jahindusspetsialist Johannes Luksepp.
Teist enam levinud kiskjat, hunti, maakonna jahimehed sel hooajal enam ei lase, sest lubatud kolm isendit on käes. Võsavillemid langesid Päri-Metsküla, Leie ja Tääksi püssimeeste saagiks.