Vaktsineerimine uue gripi vastu käib

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandi haigla nakkustõrje arst Ruth Männik
Viljandi haigla nakkustõrje arst Ruth Männik Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi haigla nakkustõrje arst Ruth Männik ütles, et haigla töötajad on ennast päris hoolega uue gripi vastu vaktsineerida lasknud.


«Ligi pooled nimekirja kantutest on süstitud,» ütles Ruth Männik


.


Kogemused näitavad, et praegu kasutatav Celvapani nimeline vaktsiin on hästi talutav ega ole kellelgi kõrvalnähte põhjustanud.



Suuremat muret teevad arstile rasedad, kes peaksid tema meelest kaitsesüstimist tõsiselt võtma nagu ka kuuekuuste laste emad.



Täiskasvanutest peaksid nakkustõrje arsti meelest end kindlasti vaktsineerida laskma need inimesed, kes võtavad immuunsust pärssivaid ravimeid. «Vaktsiini toime võib neil nõrgem olla, aga mingid antikehad ikka tekivad ja see hoiab hullema ära.»



Perearst Pille Sarapuu ütles, et uue gripi kaitsesüstide vastu on huvi üsna leige.


Tema meelest peaksid kohale tulema eelkõige astmaatikud ja suhkruhaiged. Ta tõi näiteks patsiendi, kellele pakuti kaitsesüsti kohe, kui vaktsiin kohale jõudis. Sellest keeldunud inimene sattus hiljem viirusnakkusega haiglasse.



«Hingamishäired ja muud rasked nähud tekivad väga kiiresti,» lausus arst.



Tervisekaitseinspektsiooni andmetel langes ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine Eestis läinud nädalal tervelt 45 protsenti. Ühelt poolt võib see inimestes tekitada tunde, et epideemia on möödas ja mis siis enam vaktsineerida. Teisalt on praegu selleks just õige aeg, sest haigestumiste kõrgperioodil ei tohigi kaitsesüste teha.



Uut viirustelainet ennustavad arstid jaanuari lõppu ja veebruari. Keegi ei oska täpselt öelda, mis meid siis kiusama hakkab. Praegu näitab üle 70 protsendi laboriuuringutest A/H1N1 nakkust.


Tagasi üles