Kostüümipeoga saabub pimedasse aega rõõm

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Stiilipeoks rõivaid otsiv Erika Lond (vasakul) oli rõõmus selle üle, et kostüümilaenutuse perenaine Aigi Märtin oskab anda näpunäiteid ajastutruu
riietumislaadi kohta.
Stiilipeoks rõivaid otsiv Erika Lond (vasakul) oli rõõmus selle üle, et kostüümilaenutuse perenaine Aigi Märtin oskab anda näpunäiteid ajastutruu riietumislaadi kohta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mullu Viljandis avatud kostüümilaenutusel on küll üle ootuste hästi läinud, kuid säästuaasta lõpu poole muutusid klientide valikud siiski märksa tagasihoidlikumaks.


Osaühingu Kadri kostüümilaenutuse perenaine Aigi Märtin nentis, et inimesed võtsid mullu novembris suurte kõhkluste kiuste Viljandis Korneri ristmiku ääres avatud äri kohe omaks. Kindlasti mängis oma osa seegi, et pood tegi uksed valla karnevalide ja stiilipidude kõrgajal.



«Aasta lõpp on aeg, mil sellised ettevõtmised saavad rasva koguda,» ütles ta. Mullusega võrreldes läheb äri praegu paraku kesisemalt.



Rõivalaenutuse pidaja sõnul pole kliente siiski vähemaks jäänud. «Eestlased lähevad üha julgemaks, mängulisemaks ja vallatumaks,» nentis ta.



Muutunud on laenatavate esemete hulk ja stiil. Kui aasta eest soovisid inimesed täiskomplekti kingadest kübarani, siis viimasel ajal on nad aksessuaaridest loobunud. «Või siis vastupidi: laenatakse üks tooni andev detail,» täpsustas Aigi Märtin.



Samuti on ta märganud, et kui eelmisel aastal oli stiilipidude sage teema suurejoonelisi tualette nõudev maskiball, siis nüüd piirdutakse napimat ettevalmistust ja rõivastust nõudva kabaree teemaga ja eelmise sajandi kolmekümnendate aastate jäljendamisega.



Otsekui perenaise jutu kinnituseks küsis parasjagu sisse astunud klient eelmainitud ajastu rõivaid.



«Läheme sõbrannaga ühes Tartu klubis peetavale stiilipeole, mille teema on maffia,» selgitas Erika Lond. Ta leidis, et stiilipeod ei peaks jääma sugugi ühe asutuse või seltskonna ettevõtmisteks.



«Mida halvem on ilm ja pimedam aeg, seda suurem on pidu,» võttis Aigi Märtin kokku eestlaste harjumused.



Ta rääkis, et ehkki erakogust välja kasvanud kostüümivalik on suur, tuleb aeg-ajalt ette olukordi, mis kukalt kratsima võtavad. «Hiljuti oli vaja riietada üks poiss veetilgaks, kuid saime hakkama,» meenutas Märtin naerdes.



Läinud aasta lõpul tuli palju rõivastada lapsi, kuid tänavu on väikseid kostüümisoovijaid  vähem. Poepidaja oletuse kohaselt ei sea lasteaiad raskel ajal tingimuseks, et lapsed peavad peol kostümeeritud olema. «Või on siis emad usinamad ise õmblema,» lisas ta.



15 jõuluvanakostüümist läks tänavu käiku vaid väike osa. Kliendid eelistavad sel puhul klassikalist punast vammust.



Kostüümide valikut mõjutavad palju filmid ning nii on näiteks «Kariibi mere piraatide» triloogia mõjul praegu laineharjal kõik mereröövlitega seotu. Veel on Märtin märganud, et tagasihoidlike soovidega laenutusse sisenenud naised ei suuda seal hoiduda kiusatusest end tõeliselt üles lüüa. Meeste puhul kipub minema nii, et kuigi nad tulevad sooviga riietuda elegantseks dändiks, on neil lahkudes kaasas hoopiski tikitud traksidega lühikesed tirooli püksid. «See kostüüm lihtsalt püüab pilku ja hakkab kohe meeldima,» lausus Märtin.

Tagasi üles