/nginx/o/2009/12/30/289698t1h124d.jpg)
Detsembris aset leidnud üleriigilise relvade loovutamise kampaania käigus anti politseile üle 55 relva, 1301 padrunit ja seitse relvarauda.
Politsei kogus kampaaniaga 55 relva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseile anti teada ka 520 padrunist, mis osutusid ehitusel kasutatavateks naelapüstoli padruniteks. Kõige rohkem tulirelvi loovutati Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas: seitse püstolit, 11 sileraudset ja neli vintraudset püssi ning üks kärbik.
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna komissari Sven Põierpaasi sõnul läks kampaania edukalt. «Selle aasta kampaania on läbi, aga see ei tähenda seda, et nüüd ei tule politseid teavitada peremeheta jäänud või leitud relvadest ja laskemoonast. Vastupidi, politsei ootab kogu aasta vältel sellekohaseid teateid,» ütles Põierpaas. «Mida vähem on inimeste käes ebaseaduslikke relvi, seda turvalisem on meie ühiskond.»
Relvade loovutamise eesmärgiks on teavitada inimesi relvade omamisega seotud kohustustest ja vähendada registreerimata relvade hulka. Mullu loovutati kampaania käigus 92 relva.
Tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omama politsei väljastatavat relvaluba või kollektsioneerimisluba. Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav. Politseid tuleb teavitada ka ilma seaduslike omaniketa kõikvõimalikest tulirelvadest või tulirelva osadest ja laskemoonast.
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlbulik või see on ajahambast räsitud ja roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema. Laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui seda on tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastavat tegevusluba omav isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga.