Vanas majas praadi enam ei pakuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ehitusmehed Tõnis ja Uno mõtlevad veel, kuhu tulevikus sööma minna, taamal istuv vanaproua Helga teab paljusid Viljandi söögikohti.
Ehitusmehed Tõnis ja Uno mõtlevad veel, kuhu tulevikus sööma minna, taamal istuv vanaproua Helga teab paljusid Viljandi söögikohti. Foto: Elmo Riig / Sakala

30. detsember on viimast päeva avatud viljandlastele ja linna külalistele aastakümneid kehakinnitust pakkunud söökla tarbijate ühistu hoovil.


Söökla on selles hoones olnud avatud juba nii pikka aega, et ka praegused pika staažiga tarbijate ühistu töötajad ei mäleta, millal täpselt see esimest korda uksed lahti tegi. Ka sisult ja interjöörilt on paik üsna muutumatuna püsinud.



Kogu linn teadis, et 1976. aastal tarbijate ühistu toitlustuskoondise alluvusse läinud ja Eha nime kandma hakanud toidukohas saab hästi ja soodsa hinnaga einestada.



Kui Vene ajal olid defitsiit kohv ja viinerid ning mõnikord ka jahu ja suhkur, siis praegu on nappus naturaalselt valmistatud toidust.



Seda pakkus 15 aasta eest Valentina Ovtšinnikova valdusse läinud ja Söögitare nime kandma hakanud toidupaik lõpuni: värskelt kooritud ja keedetud kartulid, lihast valmistatud supipuljong ja ehtne vahukoor on seal iseenesestmõistetavad.



Küsimusele, kas tal kahju ei ole sööklat kinni panna, vastas Valentina Ovtšinnikova, et on küll — isegi väga kahju.


Märksõnad

Tagasi üles