Euroopa Liidus käib võitlus angerjate eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti järvedesse asustatakse ettekasvatatud noori angerjaid regulaarselt.
Eesti järvedesse asustatakse ettekasvatatud noori angerjaid regulaarselt. Foto: Margus Ansu / Postimees

Euroopa Parlament nõuab Euroopa angerjavarude päästmiseks karmimaid reegleid, kuid et meie järvedes kasvavad need kalad kenasti, pole siinsetel kaluritel angerjapüügikeeldu karta.

Euroopas on angerjate arvukust mõjutanud mitu tegurit, sealhulgas ülepüük, kriitiliste elupaikade kadumine, keskkonnareostus ja ookeanihoovuste muutumine. Teadlaste arvates on varud viimase 30 aasta jooksul vähenenud 95 protsenti.

Saadikud soovitavad Euroopa Komisjonil esitada tuleva aasta märtsiks uus eelnõu, milles oleksid kirjas sanktsioonid nende Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, kes ei edasta piisavalt kiiresti andmeid angerjavarude hindamiseks.

Märksõnad

Tagasi üles