Läbi sajandite on sõjapidamisel üks määravaid tegureid olnud lahinguala konkreetne maastikuline situatsioon ehk maapinna koetis. Tänapäeval näitavad nõlvade, lohkude, soode ja kõrgendike vastastikust asetust ja seost maapinna kõrgusarvud ja samakõrgusjooned.
Nüüdisajal arvulise vormi saanuna on need kujunenud omamoodi maapinna üldistava, digitaliseeritud portree põhijoonteks. Järgnev Sakala (Madisepäeva — toimetus) lahingu paiga käsitlus tugineb seni sel eesmärgil kasutamata maapinna reljeefi täppisandmetele ning vaatlusaluse maa-ala nõlvuse iseärasustele.