Randel Länts: Kas igavad arvuread või selge tulevikuvaade?

Randel Länts Foto: Elmo Riig / Sakala

VILJANDI 2010. aasta eelarve projekt on juba kuu aega avalikkusele kättesaadav olnud ning selles kirjas olevad arvud kõnelevad iseenda eest: saabuv aasta tuleb linnarahvale keeruline.

Eks raskel ajal vaata igaüks oma kulud ja tulud hoolikalt üle. Teisiti ei saa ka linnas. Ja säärase revideerimise käigus tuleb langetada otsuseid, milliseid kulutusi teha, milliseid mitte. On üsna loomulik, et esmajoones vähendatakse kulutusi vabale ajale ja lõbustustele. Sama teeb omavalitsus: ta analüüsib, mis kuluartiklid  ära jätta või tulevikku lükata. Viljandi puhul on markantne näide veekeskuse rajamine.

KUIGI ARVUD räägivad kurvalt enda eest, jääb eelarve projekti lugedes tahes-tahtmata mulje, et meie linnas pole enam poliitilist juhtimist — kui mitte lugeda poliitiliseks eelarveprojekti esitamisele eelnenud volikogu koosolekut 25. novembril ning linnajuhtide ja koalitsioonierakondade toonaseid selgitusi kärbete kohta. Toon mõne näite.

Linnapea sõnavõtust jäi kumama, et vaatamata pingutustele lõppeva aasta keskel, on tarvis minna inimeste rahakoti kallale. Kahjuks on aga tegu nendega, kelle kukkur on niigi õhuke ja kes raskete aegade üleelamiseks ei pinguta püksirihma mitte ühe, vaid kahe-kolme augu võrra. Näiteks vähendati lastega seonduvaid toetusi enam kui 750 000 krooni võrra ja peale selle võetakse lapsevanemate taskust järgmisel aastal veel enam kui 1,25 miljonit krooni.

Pensionäridelt tahetakse võtta lausa 2,3 miljonit krooni.

TÄHELEPANUVÄÄRNE on, et Keskerakond hääletas  üksmeelselt  vastu valimisliidu Kodune Viljandi ettepanekule säilitada pensionäride sõidusoodustused.

Lausa küünilised olid volikogu esimehe Tarmo Looduse ja abilinnapea Helle Aunapi sõnavõtt, mis puudutasid sünnitoetuse vähendamist 3500 kroonilt 2000 kroonile. Looduse väite kohaselt vanemate olukord hoopis mõneti paraneb, sest erinevalt varasemast makstakse kogu toetus korraga välja. 2000 krooni korraga saada olevat parem kui 1750 kahel korral. Aunap sekundeeris volikogu esimehele, et kindlasti jätkatakse vastsündinutele ja nende vanematele vastuvõtu korraldamise ja hõbelusika kinkimise traditsiooni. Hoidsin keelt hammaste taga ega pärinud, mis kasu on lusikast, kui toit laualt kaob.

Sedasi teeb siis linn, kes end uhkusega lapsesõbralikuks peab. Järgmisel aastal võib ta meie pere arvelt ühe hõbelusika kah kokku hoida.

ON väga kurb, et Viljandist on poliitiline juhtimine ja poliitika üldse kadunud. Linnaeelarve on sisult pigem optimeerimisülesanne, millega rahandusosakonna ökonomistid hästi hakkama on saanud, kui poliitiline dokument, mis meid raskest ajast läbi aitab. See on maatriks, kus ridu ja veerge täidavad arvud, mitte visioon, kuidas arendada Viljandis ettevõtlust või kuidas võidelda üha kasvava tööpuudusega.

Muuseas, ehkki oma kõnes volikogu liikmetele mainis linnapea, et Viljandi maksumaksjate arv on aastaga vähenenud ligi tuhande võrra, on meie linna koduleheküljel töötute arv endiselt kirjas 1. jaanuari seisuga, mis on tegelikust enam kui poole väiksem.

ETTEVÕTLUSE osast on lihtsalt piinlik kõnelda. Sellega tundub seis olevat just nagu linnavalitsemisegagi: suletud ring hoiab kõvasti oma kohtadest kinni ja väljastpoolt kedagi juurde ei lase. Mõni ime siis, et inimesed lahkuvad.

Aga mis seal ikka, valitsev klikk saab piisavalt kukrut täita, et oma elupäevad mõnusalt mööda saata. Ühele abilinnapeale on ametikoht järgmised neli aastat hea sissetulekuallikas, volikogu aseesimehele aga 4000-kroonine palgalisa.

Samas kas keegi oskab öelda, milles seisneb praegu volikogu aseesimehe töö? Kas Reformierakonna poole koogutamine on väärt iga kuu niisugust summat?

LINNAEELARVE esimene lugemine seisab ees juba homme, 30. detsembril. Lõplikult lüüakse linna rahakott lukku veebruari lõpul.

Seni, kuni eelarvet pole vastu võetud, rakendub kulutuste puhul nii-öelda 1/12 reegel eelmise aasta eelarvest. Eelmise aasta eelarve on aga umbes 50 miljonit krooni suurem kui 2010. aastaks planeeritu. Loodan siiralt, et linnavalitsus pole nii küüniline, et esimesel kahel kuul seda printsiipi kasutab.

KODUSEL VILJANDIL on hulk ettepanekuid, kuidas säilitada senised toetused, kus vähegi võimalik. Meie prioriteedid on lapsed ja pensionärid, need, kes iseenda eest täiel rinnal seista ei suuda. Just nemad vajavad raskel ajal linna tuge.

Loodan eelarve lugemistest sisulist debatti, kuidas sügavast majandus- ja sotsiaalsest kriisist väljuda. Ootan tuumakaid arutlusi, missuguses Viljandis on hea elada nii noorel kui vanal, ning et koalitsioon vähendaks teerullitaktikat ehk

Koduse Viljandi ettepanekutest ülesõitmist põhjusel, et need tulevad «valelt poolt» valitsemisjoont.

Lõpetuseks soovin kõikidele viljandimaalastele hubast aasta lõppu ning head uut, 2010. aastat. Pidage meeles, et üheskoos saame üle igast takistusest.