Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esmaspäeval, 16. septembril alustab veterinaar- ja toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.
Esmaspäeval, 16. septembril alustab veterinaar- ja toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval, 16. septembril alustab veterinaar- ja toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20—40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsiini hakatakse seekord külvama Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel tehakse seda Ida-Virumaal ning Venemaa-poolse puhverala vaktsineerimise järel suundutakse piki Eesti-Läti piiri idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseksvaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalset kalajahust peibutussööta, millesse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis.

Vaktsiini külvatakse väikelennukitelt. Seda ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus. 

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb seda ümber paigutades kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (nahka ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise ajal ning järgmisel paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida hoovis.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt tehtud marutaudivastane vaktsineerimine.

Senine vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ning et viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laius on 20—50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab umbkaudu 28. septembrini.

Märksõnad

Tagasi üles