/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/12/17/283870t1h2e7f.jpg)
Korraliku talve vääriline külm on kaanetanud väiksemad veekogud ja juba on platsis esimesed kalamehed.
Värske kate peibutab kalamehi järvele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiaseltsi G4S Eesti rannavalvur Peeter Piip ütles, et Viljandi järv kattus jääga teisipäeva õhtuks. Eile hommikul mõõtis ta rannas hüppetorni juures jää paksuseks 5—6 ja mõne meetri kaugusel kaldast 8—9 sentimeetrit.
Peeter Piip hindas, et värskelt tekkinud kristalse jää puhul on 5—6 sentimeetrit juba inimraskuse kandmiseks piisav.
«Hommikul märkasin, kuidas üks mees tuli Viiratsi alt otse üle järve, ja kitsaskaela juures asjatas kalamees,» lausus ta. «Ka mina, sajakilone mees, käisin koos kolleegiga peaaegu poolde järve välja.»
Piip tuletas meelde, et ettevaatust ei tohi jääle minnes siiski kunagi minetada. Õrnem on jää allikate juures, kiire vooluga kohtades ning kõrkjate ja võsastiku ääres.
Hiljutiste üleujutuste tõttu on luhtadel ja veekogude kalda ääres vesi jää alt rohkem või vähem taandunud ning neis kohtades võib jääkoorik inimese jala all ootamatult kokku vajuda.
Nõnda juhtus eile Viljandi järve ääres kõrkjate juures paari uudishimulikuga, kes hundinuia järele küünitades mätaste vahel jalgupidi külma vette vajusid.
Eile pärast keskpäeva olid esimesed kalamehed platsi võtnud Paala järve jääl. Nende puuritud augu abil jääd hinnates võis tolles kohas pakkuda paksuseks samuti poole tosina sentimeetri ringis, kuigi kalameeste väitel oli järve mõnes osas jääkatte paksus ka kõigest kolm sentimeetrit.