Paraku leidis siiski kinnitust, et võimsal Tallinnal ja Lõuna-Eesti väiksel omavalitsusel on vähe ühishuvisid. Mingit seadust võidakse küll üksmeelselt puudulikuks pidada, ent erimeelsused tulevad mängu kohe, kui hakatakse rääkima sellest, kuidas asja paremaks muuta.
Nüüd on Tarvastu vald otsustanud ka sellest katusorganisatsioonist välja astuda. Põhjenduseks toob vallavanem Alar Karu, et kui tänavu veebruaris otsustas riigikogu vähendada omavalitsuste tasandusfondist antavaid summasid, ei seisnud liit väikeste valdade eest piisavalt, jättes nad linnadega võrreldes kehvemasse seisu.
Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast tõdes «Sakalaga» vesteldes, et raskel ajal sõltuvad nii suured kui väikesed omavalitsused ühtviisi riigi suvast. Seega ei pidanud ta põhjendatuks süüdistusi, nagu oleks liit istunud käed rüpes või tegutsenud erapoolikult.
Teiseks lahkumisajendiks sai Tarvastu rahvale uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu muudatus. Vallavalitsusele valmistab meelehärmi plaan, et väikese maagümnaasiumi sulgemise tõttu mujale suunduvate põhikooliõpilaste pearaha läheb koos nendega teise omavalitsusse.
Tarvastu vallavanem on seisukohal, et Eesti linnade ja maaomavalitsuste liit peaksid ühinema, sest see aitaks neil kujundada ühtsemaid seisukohti ja olla tugev läbirääkimistes valitsusega. Tarvastu valla sammu nimetab ta protestiks kahe bürokraatliku büroo pidamise vastu.
Tekib küsimus, kas see samm viib edasi, sest liitumise saavad algatada ainult kummagi organisatsiooni liikmed ise. Kõrvaltvaataja saab tegijaid küll osatada, kuid sisulisest sõnaõigusest on ta loobunud.
