/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2009/12/09/279538t1h7946.jpg)
Viljandi haigla saab ligi 22 miljonit krooni eurotoetust, et rajada hoone hooldusravi vajavatele patsientidele. Haigla juhtide kinnitust mööda ei tähenda see, et asutus muutub hooldusravilaks.
Euroopa miljonid annavad Viljandi haiglale uue maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti ei oota meid see, et muutume hooldusravihaiglaks,» kinnitas Viljandi haigla juhatuse esimees Ülle Lumi. Tema sõnul soovitakse ära kasutada oma kliinikute spetsialistide teadmisi. «Uus haiglavõrgu kontseptsioon käsitlebki aktiiv- ja hooldusravi ühtse tervikuna,» sõnas Lumi.
«Hooldusraviga toetame aktiivravi, sest hooldus on ravi teine etapp,» lisas hooldusravi ja sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Rita Kerdmann. Tema hinnangul oli igal juhul mõistlik raha taotleda ning hooldusteenuste mahtu suurendada, sest see annab haigla arendamiseks uusi võimalusi.
21,8 miljoni krooni suuruse eurotoetuse saamise kohta tuli teade eelmisel nädalal. Sellele summale peab haigla omalt poolt lisama 10-11 miljonit krooni ning 2011. aastaks peaks Jämejala kompleksi kunagisest vesiravila hoonest saama õendus-hooldusteenust pakkuv keskus. Uusi töökohti luuakse 10—15.
Et kõik vajalik hoonesse ära mahuks, tuleb sellele teha suur juurdeehitis. Kui maja valmis saab, on haiglas hooldusravi ja -abi vajavatele patsientidele enam kui sada kohta. Ruumid on kavandatud nii, et ühte tuppa paigutatakse kaks inimest ning osa tube on ka ühekohalised.
«Me ei taha üheltki hooldekodult kliente ära võtta,» toonitas Kerdmann.
«Meie eesmärk on selge spetsialiseerumine.»
Keskuse mõte on pakkuda hooldust neile vanuritele, kellel on raske füüsiline või psühhiaatriline erivajadus.