Haridusminister kutsus omavalitsusi koostööle

Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul ei ole võimalik silmi kinni pigistada tõsiasja ees, et maagümnaasiumide õpilaste arv langeb ning noored on hakanud rändama teiste omavalitsuste koolidesse. Koolivõrgus muudatuste tegemine on tema tõdemusel paratamatu. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Esmaspäeval Viljandimaal käinud haridusminister Tõnis Lukas rõhutas, et kui omavalitsused koolivõrku planeerides koostööd tegema ei hakka, võib see maal kaasa tuua kõigi gümnaasiumide hääbumise.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, mis oli teie Viljandimaa visiidi eesmärk?

Olin siin kahel põhjusel.

Esiteks soovisin selgeks saada, mis alustel ja kaalutlustel on Viljandis pakutud organiseeritult kõigile pedagoogidele palgata puhkuse võtmist. Tahan seda ametnikega arutada ja rõhutada, et linnavalitsus saab teha operatiivselt otsuseid vaid selle raha piires, mida ta ise õpetajate palkadeks juurde maksab. Riigi antud summad peavad minema ühemõtteliselt just õpetajate palkadeks.

Maakondades käies pean loomulikult väga tähtsaks ka koolivõrgu teemat.

Halliste rahvamajas rääkisime Lõuna-Viljandimaa vallavanematega, kuidas selle piirkonna koolivõrk võiks tulevikus välja näha. Ka Viljandimaa õpilaste esindajatega arutasime uut põhikooli ja gümnaasiumi seadust, millest koolivõrgu planeerimine on vaid üks osa.

Milline võiks Lõuna-Viljandimaa koolivõrk edaspidi välja näha?

Et õpilaste arv on kahanenud, on ka selle piirkonna koolide gümnaasiumiosa jäänud väiksemaks kui varem. Arvan, et me ei peaks otsuste langetamisega ootama nii kaua, kuni õpilaste arvu kahanemine teeb ise koolivõrgus muudatused, sest võib juhtuda, et piirkond saab liiga palju kannatada.

Kui omavalitsused praegu koolivõrgus täpsemalt kokku lepiksid, saaks Lõuna-Viljandimaal kindlasti jätkata ühe regionaalgümnaasiumiga. Kui aga kõik toimetavad eraldi lootuses, et nende gümnaasium jääb alles, on viie aasta pärast Viljandi tõmme nii palju suurenenud, et kõigil kolmel gümnaasiumil on eksistentsiprobleeme või nad hääbuvad.

Et sellist olukorda ei tekiks ning laste koolitee liiga pikaks ei veniks, teen omavalitsustele ettepaneku omavahel kokku leppida ja Lõuna-Viljandimaal kindlasti gümnaasiumihariduse andmist jätkata.

Nii et kolmest Lõuna-Viljandimaa gümnaasiumist jääks järele üks?

Et õppekava muudatused näevad ette vajadust õpilastele senisest suuremal määral valikuid pakkuda, teisalt aga õpilaste arv väheneb ning õpilasränne on omavalitsuste vahel üsna suur, võib tervikpilti vaadates öelda, et seadusest olenemata ei jätkata Viljandimaal tulevikus kaheksa gümnaasiumiga.

Praegusi trende arvestades oleks vaja garanteerida, et Lõuna-Viljandimaale jääks vähemalt üks gümnaasium. Selleks on vaja omavalitsuste kokkulepet.

Koolivõrgu muutumisele on tarvis süsteemselt läheneda ka sel põhjusel, et me ei saa lasta allavoolu põhikoole. Tugevad põhikoolid peavad olema kättesaadavad igal pool.

Kuidas see muudatus maapõhikoole tugevdab?

Kodulähedaste põhikoolide püsimine on koolivõrgu muutumisega väga tihedalt seotud.

Kui jätame gümnaasiumi ja põhikooli lahutamata ning säilib lapsevanemate hirm, et kohapeal õpilaste puuduse tõttu gümnaasiumiosa enam ei avata, saadavad nad oma lapse juba seitsmeaastaselt igaks juhuks Viljandisse kooli. Nende eesmärk on, et laps saaks kunagi sinnasamasse gümnaasiumi.

Samas võiksid need lapsed käia rahulikult kodu lähedal põhikoolis ja teha oma valikud pärast seda. Minu eesmärk on saavutada võrdne lähtepositsioon kõigile põhikooli lõpetajatele.

Kas kiidate heaks mõtte, et Viljandisse peaks jääma vaid üks gümnaasiumiklassidega kool?

Viie paralleelklassiga tugev gümnaasium hoiaks lapsi kodu lähedal ning vähendaks ajude väljavoolu Tartu, Tallinna või isegi Pärnu. Viljandimaal saab sellist gümnaasiumi luua tõenäoliselt ainult Viljandi koolide põhjal.

Kindlasti peaks aga jääma gümnaasium ka Põhja- ja Lõuna-Viljandimaale. Need otsused on võimalik teha ainult omavalitsuste koostöös.

Kuidas vallavanematega kohtudes tundus — kas omavalitsused on valmis koostööd tegema?

Nende kiituseks pean ütlema, et kõik võitlesid kui lõvid oma koolide eest. Praegu jäi igaüks oma positsioonile ja see, kas koostööd hakatakse tegema, selgub hiljem.

Ega ma arvanudki, et sel korral mingi läbimurre toimub. Aga loodan, et koostöövaim suurenes.

Kas sel juhul, kui omavalitsused koostööd tegema ei hakka, otsustab haridusministeerium ise, milline gümnaasium peab kaduma?

Praeguse seaduseelnõu järgi antakse uued koolitusload välja 2012. aastal. Õppeasutused, kes hiljem senises mahus ei jätka, pärast seda uusi õpilasi gümnaasiumi vastu võtta ei saa. Neil on võimalus endisel moel töötada veel kolm aastat, et XI ja XII klassi õpilased saaksid kooli lõpetada. Seega on üleminekuaeg 2015. aastani.

Muidugi ei tee me gümnaasiumide jätkamise otsust mehaaniliselt, vaid läheneme sellele paindlikult. Valjult välja hüütud 120 õpilase piir on rohkem orienteeriv arv. Pigem lähtume sellest, et koolis oleks igas klassiastmes kaks paralleeli, mille keskmine täitumus on 20 õpilast. Võtame arvesse ka kooli kaugust teistest gümnaasiumidest, õppekava erisusi ja muud.

Tuleb silmas pidada, et jutt käib ainult gümnaasiumiosa sulgemisest. Tugev põhikool peab kindlasti igasse kohta alles jääma.