Keskkonnaministeeriumi korraldatud võistlusel «Aasta keskkonnategu» oli Viljandimaalt kolm kandidaati: Viktor Tõnisson, Viljandi linnavalitsuse majandusamet ning noorteprojekt AUH.
Viljandimaalt käis võistlemas kolm keskkonnategu
8. detsember 2009, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnateo tiitlile pürgisid Viktor Tõnisson ja Viljandi linnavalitsuse majandusamet.
Viktor Tõnisson on rajanud Kolga-Jaani 0,3 hektari suuruse harilike pärnade pargi. Selle ajendiks oli soov luua ümbruskonna elanikele pärnaõite korjamise koht ja nende mesilastele õietolmu korjekoht.
Linnamajandusameti võistlustöö eesmärk on säilitada Viljandis kaks tammepuud: säästa vana tamm langetamisest hoolimata sellest, et ta enam ei lehti, kuid suudab siiski kaunistada linnaruumi, ning hoida noort ja elujõulist tammepuud ja jätta talle alles sobiv kasvukoht, muutes selleks haljastuse planeeringut.
Aasta keskkonnateokese auhinna nimel võistles noorteprojekt «AUH - ainulaadsed ustavad haukujad». Selle eestvedajad on Viljandi koolinoored Sander Porohov, Eve Link, Kaili Viljak, Kairi Kangro, Keirin Ritval, Kristiina Vilberg ja Liina Mäemees.
Projekti eesmärk on teadvustada kodutute koerte ja teiste lemmikloomade hülgamise probleemi Eestis. Selle eestvedajad on valinud sihtrühmaks oma eakaaslased, teised Viljandi gümnaasiumiastme vanuses noored. Projekti käigus tehakse koostööd Viljandi linnavalitsuse, kodutute koerte varjupaiga ja portaaliga Koer.ee.
Võitjatele andis keskkonnaminister Jaanus Tammkivi auhinnad kätte 1. detsembril.
Aasta keskkonnateo auhinna, keskkonnamärgi kasutamise õiguse ja preemia 50 000 krooni sai mittetulundusühing JCI GO Koda algatusel ellu viidud teavituskampaania «Killerkott tapab. Säästa elusid, kasuta riidest kotti».
Aasta keskkonnateokese auhind, keskkonnamärgi kasutamise õigus ja preemia 10 000 krooni läksid Torma lasteaiale Linnutaja keskkonnahariduse projektide teostamise eest ning aktsiaseltsile Ragn-Sells jäätmete sorteerimisjaamadesse õppeekskursioonide korraldamise eest.
Aasta keskkonnategija auhina, keskkonnamärgi kasutamise õiguse said Paekivitoodete Tehase osaühing keskkonnasõbraliku toote juurutamise eest (paekivisõelmetest paeliiva tootmine) ja aktsiaselts Ecoprint keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi juurutamise eest (ettevõtte trükikoja niisutussüsteemis kasutatakse kogutud sademevett).
Võistlustöid hinnanud komisjonidesse kuulusid looduskaitse- ja keskkonnakorralduse spetsialistid, valitsusväliste organisatsioonide esindajad, keskkonnaministeeriumi töötajad ja ettevõtlusega seotud isikud ning ka ajakarjanduse esindajad.