Jaan Kundla: Eesti riigil rahapuudust pole

Jaan Kundla Foto: Toomas Huik

EESTI vanasõna ütleb: «Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem.» See peaks kehtima ka inimeste elu ja vara kaitsmiseks loodud, ent rahapuuduses sundseisu sattunud päästeteenistuse puhul.

Kuidas oli võimalik olukord, et järgmise aasta riigieelarvesse ei suudetud leida 22,8 miljonit krooni päästeteenistuse püsimajäämiseks ja tegevusvõimekuse säilitamiseks vajalikku raha, vaid kaaluti 110 inimese koondamist?

Hea päästja väljaõpetamiseks on riik kulutanud suuri summasid ja tema praktilised kogemused on kogunenud aastate jooksul. Päästjaamet ei ole rutiinne konveieriliini ääres rabamine. Iga juhtum erineb eelmisest ja vajab kiiret lahendamist. Pealegi on see töö ohtlik.

Otsustajatest oleks äärmiselt läbimõtlematu säärased inimressursid koondada või päästajate arvelt kokku hoida. Niisugust käitumist võib võrrelda kuriteoga, sest see on ränk löök riigi sisejulgeolekule. Loodetavasti peab seda meeles ka riigikogu, kui ta asub homme kolmandat korda lugema järgmise aasta riigieelarvet.

TEKITAB hämmingut, kui külmavereliselt ja veenvalt on probleemi kerkimisest saadik esinenud siseministeeriumi, rahandusministeeriumi ja riigikogu rahanduskomisjoni esindajad, väites, et päästeteenistusele vajalikku raha lihtsalt ei ole kusagilt võtta. Nii et igaüks päästku ennast ise!

Kulla riigikogulased, raha on kogu aeg olnud! Mida te mõtlesite, kui alles 26. novembril toetasite oma häälega riigikogus olematute ja määratlemata ülesannetega energiaagentuurile 86 miljoni krooni eraldamist? Kas seda summat ei võinuks vähendada 22,8 miljoni krooni võrra ja kanda selle üle järgmisse aastasse? Päästeteenistuse sundseis oleks olnud välditud.

Teine lahendus on samuti olnud kogu aeg lausa silmanähtav. Päästeteenistus tegutseb siseministeeriumi valitsemisalas. Selle ministeeriumi järgmise aasta eelarves on 85 miljonit krooni eraldisteks erakondadele. Enne Euroopa Parlamendi valimisi nägime ohtralt erakondade vastastikku solvavat välireklaami. Sama kordus omavalitsuste valimistel oktoobris.

Milleks raisata erakondadele mõttetult suuri summasid, kui päästeteenistus on uppumisohus ning välja pakutud lahendus enam kui poolik? Mis oleks veel lihtsam, kui siseministeeriumi valitsemisalas 22,8 miljonit krooni ühelt eelarverealt teisele tõsta?

Kui näiteks kõnealuse summa võrra vähendada erakondade tegevuskulusid, ei too see endaga kaasa mingeid halbu tagajärgi. Kõikide eluvaldkondade kulutusi on sel ja ka järgmisel aastal kärbitud kümnete protsentide võrra, kuid millegipärast peetakse erakondi pühaks lehmaks. Puudub tõhus kontroll erakondadele eraldatud raha kasutamise üle.

Tuletan meelde, et näiteks Keskerakond ja Reformierakond kulutasid omavalitsuste valimiste eel kahe peale kokku ainuüksi reklaamile 23 miljonit krooni, mis on täpselt sama suur summa, kui päästjatele puudu tuli.

EESTI riigikaitsekulusid vähendati tervelt kolmandiku võrra. See ohustab riigi välisjulgeolekut. Kui nõrgendame nii sise- kui välisjulgeolekut, võime ühel hetkel järjekordselt oma riigist ilma jääda.

Mõnikord pole parimate lahenduste leidmiseks vaja üle nädala kestvaid arutelusid, streigiähvardusi ega asjatuid pingeid, vaid üksnes poliitilist otsust, mida saab kirja panna paari lausega. Selleks on vaja avalikkuse survet, päästjaid on meile kõigile vaja.