/nginx/o/2009/08/07/218040t1ha1a0.jpg)
Esmaspäeval kohtub haridusminister Tõnis Lukas Halliste rahvamajas Lõuna-Mulgimaa omavalitsusjuhtidega, et pidada nõu uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle.
Minister külastab Mulgimaad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelu algatus tuli haridusministrilt, kes kutsus vestlusringi Tarvastu, Abja, Mõisaküla, Halliste ja Karksi omavalitsusjuhid.
Ministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Kalle Küttise sõnul on tegu ministri maakonnavisiidi osaga.
«See pole mingi erakorraline kohtumine, kus soovitakse kindla eesmärgi või otsusteni jõuda,» selgitas Küttis. Ta toonitas, et kõnealune seadus pole veel vastu võetud ning ajast ei saa ette rutata. Haridusametnikud soovivad saada ülevaate omavalitsuste koostöövalmidusest koolivõrgu ümberkorraldamisel.
Küttis kummutas oletuse, et ministeerium ei söanda uue seadusega seonduvaid keerulisi küsimusi ise lahendada, vaid lükkab vastutuse valdade õlule. «Asi on ideoloogias, kuid kui selgub, et omavalitsused ei soovi kaasa rääkida, ei jää lõpuks muud üle kui otsus langetada nii-öelda ülevalt alla.»
Halliste vallavanema Andres Rõigase arvates valiti nõupidamise kohaks see vald ilmselt seetõttu, et gümnaasiumide kadumist käsitlev teema ei puuduta sealset rahvast nii teravalt kui teisi osalejaid. «Oleme omamoodi kirik keset küla,» lausus ta.
Et vallal oma gümnaasiumi pole, sõidavad Halliste lapsed praegu keskharidust saama Viljandisse või Abja-Paluojale. «Karksis käiakse vähem, kuid mõni laps õpib seal siiski,» lisas Rõigas. Kaudselt mõjutab uue seaduse vastuvõtmine siiski ka Halliste rahvast.