Linnajuhid pole maavanema maksutõstmise ideega päri

Постановочное фото.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viljandi linnajuhid pole nõus maavanema ettepanekuga tõsta maamaks riigis lubatud ülemmäärani ning hakata raha küsima ka pensionäridelt.


«Maavanem võib ju mõelda, mida tahab, aga meie oleme oma mõtted juba ära mõelnud ja makse rohkem tõsta ei kavatse,» kinnitas Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus.

Maavanem: laussoodustused tuleb lõpetada

Viljandi maavanem Lembit Kruuse kirjutas eilses «Sakalas», et omavalitsustel tuleks lõpetada laustoetuste ja -soodustuste tegemine, ning pakkus välja mõtte, et tühja linnakassa täitmiseks võiks maamaksu tõsta maksimaalse määrani ehk 2,5 protsendini maa maksustamise määrast. Selline otsus tooks tema arvutuste järgi linnakassasse 600 000 krooni.

Samuti tuleks maavanema meelest lõpetada Viljandi pensionäridele maamaksu tasumisel tehtav laussoodustus. Praegu on 300 krooni ulatuses maamaksust vabastatud kõik pensionärid. Maavanema meelest tuleks aga soodustust tehes arvesse võtta inimese sissetulekut ja vajadusi.

«Ei, aitäh!» vastas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva maavanema ettepanekutele tema erakonnakaaslane Tarmo Loodus.

Viljandi volikogu tõstis äsja maamaksu määra 1,2 protsendilt 2 protsendile ja muudatus hakkab kehtima uuest aastast. Kroonidesse arvutatuna tähendab see, et kui praegu on Uueveskil asuva 600 ruutmeetri suuruse krundi maamaks 216 krooni aastas, siis järgmisel aastal kerkib see 360 kroonini. Maksimummäära korral tuleks maksta 450 krooni.

Maksu edasist tõstmist ei pooldanud ka linnavalitsusse kuuluv ettevõtja Tauno Tuula.

«Maksimumi tuleks rakendada siis, kui nälg on majas,» sõnas ta. «Kas me tõesti peaksime kõik maksud maksimaalselt kokku koguma ja siis ametnike palkadeks jagama?»

Tuula arvates on maamaksu puhul tähtsamaidki küsimusi kui maksimumi rakendamine. Tema hinnangul on maa hindamine Viljandis ajale jalgu jäänud, kuid seaduse järgi saab seda muuta vaid keskkonnaminister.

Maamaksu arvutamiseks on Viljandi jaotatud üheksasse piirkonda ning hinnad on kindlaks määratud 2001. aastal. Enamikus piirkondades on minister maa maksustamise määraks kinnitanud 18—30 krooni ja kõige kallima, ärimaa maksumäär on 90 krooni ruutmeetri eest.

«Mitmel pool on ettevõtlus arenenud ja tsoonid ei vasta enam reaalsusele,» nentis Tuula.

Tema arvates oleks praegu vaja riiklikul tasemel mõelda sellele, et omavalitsused saaksid õiguse hinnatsoone tegelikkusega kooskõlla viia.

Linn rohkem soodustusi kärpida ei plaani

Nagu Tarmo Loodus, on ka Tauno Tuula pensionäridele tehtava laussoodustuse lõpetamise vastu.

«Vajaduste järgi võiks toetusi anda küll, aga kuidas neid vajadusi kindlaks teha?» küsis Tuula. Tema hinnangul pole selleks odavat ja lihtsat vahendit ning nii võib vajaduste kindlaks tegemine kujuneda linnale kallimaks kui toetussüsteemi jätkamine.

Looduse sõnul ei soovi linnajuhid toetuste maksmist mingil juhul lõpetada. «Seda saab teha lihtsalt rahakoti järgi,» selgitas ta. Samas lubas volikogu juht, et kohe, kui linna rahaline seis paraneb, hakatakse toetusi taastama ja esimesena võetakse arutusele pensionäridele sõidusoodustuste andmine.

Tagasi üles