Juhtkiri: Saadiku valik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suure-Jaani vallavolikogu liige Andres Vinni mõisteti kriminaalkorras süüdi joobes juhtimise eest.
Suure-Jaani vallavolikogu liige Andres Vinni mõisteti kriminaalkorras süüdi joobes juhtimise eest. Foto: Elmo Riig / Sakala

Rahva õiglustunne muutub eriti tundlikuks siis, kui häid tavasid või seadust rikub mõni võimumees. Tegu pole üksnes inimliku kadedusega endast paremal positsioonil olija suhtes. Peavad ju juhid eeskuju näitama ja seaduste loojad neist ise kinni pidama.


Et see kõik on iseenesestmõistetav, lisandub volikogu või valitsuse liikme korrarikkumisele üks nüanss: ta mitte üksnes ei eira seadust, vaid ei pea miskiks ka avalikku hukkamõistu.


Eesti rahvas on juba harjunud, et seadust rikkunud kõrgel positsioonil ametnikud või saadikud jätkavad oma kohal, kui seadus neid otseselt lahkuma ei kohusta. Sõnastades ümber vana kõnekäändu: las karavan haugub, koer läheb ikka edasi.



Kolmapäevases «Sakalas» on juttu juhtumist, et Suure-Jaani vallavolikogu liige Andres Vinni mõisteti kriminaalkorras süüdi joobes juhtimise eest. Seadus ütleb, et volikogu koosseisust arvatakse  inimene välja üksnes siis, kui tegu on tahtliku kuriteoga. Selle üle, kas kõnealusel juhul oli tegu tahtlik, peab otsustama valla valimiskomisjon.



Raske on ette kujutada, et keegi istub napsisena rooli tahtmatult, sest isegi rahvakeeli autopiloodil oleva inimese on käima lülitanud tema enda mõte. Teisalt tuleb silmas pidada, et joobes juht, kes on mõistetud süüdi surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises, saab kohtuotsuse mööndusega, et tegu on ettevaatamatusega.



Muidugi mõista ei mõlguta ükski alkoholi tarvitanud sõidukijuht mõrvamõtteid. Kuid kas ta pigistab silmad kellegi võimaliku hukutamise ees kinni tahtmatult või mitte? Kas piir endale aru andmise ja inimlikus rumaluses olukorra valesti hindamise vahel kulgeb samast kohast, kus seadus on lahutanud liikluses väär- ja kriminaalteod? Viimati mainituid eristab promillide arv: kui 1,5-promillise joobega juht pääseb kergemalt, siis näiteks 1,7-promillise näiduga sohvri kohta algatatakse kriminaalasi.



Küsimus ei ole sedapuhku mitte selles, mitmepromillise joobe tuvastas politsei volikogu liikmel, vaid millise otsuse teeb mees siis, kui valimiskomisjon kuulutab ta teo tahtmatuks. Andres Vinni on esitanud avalduse oma saadikuvolituste peatamiseks.

Märksõnad

Tagasi üles