Kalle Laanet: Kas päästjad või osake energiaagentuurist?

Kalle Laanet Foto: Aivar Aotäht

SÜVENEV majanduslangus on toonud kaasa koondamised ja palgakärped ning selle tagajärjel on kasvanud ebakindlus tuleviku ees. Kokkuhoiu vajalikkus on mõistetav, kuid riik ei saa lakata eksisteerimast. Kust võiks Eesti riik leida raha siseturvalisuse tagamiseks?

Ajal, mil kokkuhoiu eesmärgil liidetakse riigiasutusi, soovis vähemusvalitsus luua roheliste häälte ostmiseks uut asutust, energiaagentuuri. Selleks kulunuks 86 miljonit krooni olukorras, kus me ei suuda säilitada juba toimivaid struktuuriüksusi.

Need kümned miljonid on jäänud seni kasutamata ja agentuur loomata, kuid et ikkagi roheliste hääli püüda, plaanitakse see summa kasutusele võtta järgmisel aastal. Siinkohal tekib küsimus, kas me ikka vajame pärast kodude mahapõlemist soojapidavuse mõõtmist, mis on kavandatava asutuse üks peamisi ülesandeid.

PÄÄSTETÖÖTAJATE olukord on kriitiline. Siseministeeriumi 2010. aasta eelarves nähakse päästeametile ette personalikulude vähendamist 22,8 miljoni krooni võrra, mis võib tähendada ligi 110 päästja koondamist.

Keskerakonna fraktsioon esitas 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise teisele lugemisele muudatusettepaneku, milles nentis, et praeguses keerulises majandusolukorras ei ole arukas kulutada 86 miljonit krooni energiasäästu programmidele, vaid tähtsam on tagada riigi siseturvalisus.

Siseminister on oma avalikes esinemistes mitu korda kuulutanud, et turvatunnet on täpselt nii palju, kui meil on raha.

Kui 2009. aastal oli siseministeeriumi eelarve 4,1 miljardit krooni, siis 2010. aastal on see vaid 3,8 miljardit. Ministri sõnade kohaselt peaks meil järgmisel aastal olema 8 protsenti vähem turvalisust. Milles see väljendub?

Ühest küljest on turvatunne subjektiivne, teisalt võivad selle valla puudujäägid tuua kaasa materiaalset ja moraalset kahju. Peale koondamiste vähendab nii politsei kui päästetöötajate reageerimisvõimet ka järjekordne aktsiisitõus.

ANALÜÜSIDES järgmise aasta eelarvet, näeme, et politsei personalikulu väheneb 180 miljoni krooni võrra. See tähendab, et kui palgatingimused jäävad kehtima, peaks politseinike arv vähemalt 360 võrra kahanema. Laias laastus on see võrraldav näiteks Lääne politseiprefektuuri sulgemisega ehk olukorraga, et kuues maakonnas ei ole enam politseivormi kandvaid isikuid.

Riigi päästeteenuse osutamise nigelamaks muutumisest annavad märku kas või Saaremaal päästetööde tegemiseks loodud mittetulundusühingud. Siinkohal võib siseministrile, kes ei suuda seista päästetöötajate ja teiste siseturvalisust pakkuvate ametnike eest, eeskujuks tuua Juminda poolsaarel tegutsevad omaalgatuslikud patrullid, kes tagavad kodukoha turvalisust.

KÜSIMUS ONGI valitsuskoalitsiooni prioriteetides. Kas inimeste turvalisus kaalub üles vähemusvalitsuse soovi olla roheliste häältega iga hinna eest võimul? Või peaksid koalitsioonierakonnad mõtlema sellele, millise tundega saadame praegu kooli oma lähedased, kui neid võib ohustada kurika- või pom­mimees? Kas me saame olla veendunud, et kui me koju läheme, siis leiame selle ikka eest?