Telekanalite edastamise eest vastutav aktsiaselts Levira rajas Abja-Paluojale uue digilevi saatja, mis parandab tavaantenniga nähtava digitelevisiooni kvaliteeti Viljandimaa lõunaosas. Praegu käib saatja testimine.
Abja-Paluojal alustab tööd uus digilevi saatja
2. detsember 2009, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus telesaatja peaks oluliselt parandama kodumaiste digikanalite levi Abja ja Karksi vallas Abja-Paluoja, Penuja, Lilli ning Karksi-Nuia piirkonnas. Et saatja testimine on veel pooleli, võib teleprogrammide digitaalsel edastamisel aeg-ajalt esineda häireid.
Eesti digitelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul tasub katuseantennid uuele digilevi saatjale suunata just neil selle piirkonna televaatajatel, kel seni on olnud häireid Eesti tasuta digikanalite vastuvõtmisel.
«Alates suvest on kõikjal üle Eesti mõõdetud digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti,» selgitas Pihel. «Mõõtmistulemuste ja televaatajatelt saadud tagasiside alusel lisatakse täiendavaid väikese võimsusega saatjaid neisse piirkondadesse, kus digikanalite vastuvõtt on tarbijale ebamõistlikult keeruline.»
Piheli ütlemist mööda on nii mõõtmisi kui uute saatjate rajamist kavas jätkata, et kui Eesti 2010. aasta 1. juulil digitelevisioonile üle läheb, oleks levikvaliteet laitmatu.
Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa kinnitusel on Abja-Paluoja saatja vertikaalse polarisatsiooniga, mis tähendab, et ka vastuvõtuantenn peab olema maapinnaga risti. «Kõige tugevam digisignaal ei pruugi alati tulla täpselt telesaatja suunast, seepärast soovitame parima levikvaliteedi jaoks antenni eri suundades proovida,» õpetas Lepp.
Selleks tuleb digiboks või digiteler lülitada näiteks ETV kanalile ning kuvada menüüst teleriekraanile signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad. Seejärel tuleb antenni pöörata aeglaselt seni, kuni leitakse asend, kus signaali kvaliteedinäitaja on kõige parem. Selles asendis tuleb antenn tugevasti fikseerida.
Enne antennile parima suuna ja kõrguse otsimist tasub veenduda, et antenn ise ning kaablid ja ühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada. Samuti peaks üle kontrollima antennipistiku.
Digilevi komisjon soovitab kasutada tugeva ehitusega ridaantenni, telesaatjale lähemal sobivad ka nn kuusepuud ehk logoantennid. Kui kusagil kasutatakse täna veel niinimetatud Poola restantenni, tuleks see komisjoni teatel esimesel võimalusel välja vahetada.
Digilevi on tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest palju suurem telekanalite hulk, oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet ning mitmesugused lisavõimalused. Kui analoogformaadis on eetris kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 6 Eesti telekanalit: ETV, ETV 2, Kanal 2, TV 3, Kanal 11 ja TV 6.
Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.
Eesti üleminek digitelevisioonile lõpeb 1. juulil 2010, kui tavaantenniga vaadatav analoogtelevisioon välja lülitatakse. Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.