Kultuuriministeerium on alustanud uue liikumisharrastuse arengukava koostamist, teisipäeval arutasid maadkondlike spordiliitude, maavalitsuste ja viie suurema linna esindajad Viljandimaal selle eesmärke.
Spordijuhid arutasid liikumisharrastuse arengukava
1. detsember 2009, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Holstre-Polli tervisekeskuses peetud seminarnõupidamisel tehti kokkuvõtteid arengukava eelmisest perioodist ning arutati sisendeid uuel perioodil.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil hindab 2006. aastal rakendunud esimest liikumisharrastuse arengukava edukaks, sest tervisespordi ja liikumisharrastusega tegelejate hulk ühiskonnas on kasvanud.
«Järjest enam Eesti inimesi avastab liikumisvajadust ja spordiharrastust, sellest annavad kinnitust tervisespordiürituste suured osalejaarvud. Tänaseks tegeleb vähemalt kaks korda nädalas liikumisharrastusega üle kolmandiku Eesti inimestest,» kõneles Seil. Paraku on endiselt liikumisharrastus ja tervisesport täiesti võõrad ligemale kolmandikule elanikkonnast. «Uues arengukavas sooviksime eelkõige neid inimesi liikumisharrastuse juurde meelitada,» rääkis Seil.
Aastateks 2006-2010 koostatud liikumisharrastuse strateegilise arengukava üldeesmärk on aidata kaasa tervistava liikumise laiendamisele ja kõigile jõukohaste sportimisvormide kiiremale levikule.
2006. aastal jõustunud arengukava koostamisse oli kaasatud nii era- kui riiklik sektor. Ka kokkuvõtteid tehes ning uut perioodi planeerides lähtub kultuuriministeerium samadest põhimõtetest, seetõttu on lisaks tänasele nõupidamisele Eesti regionaalse spordinõukoguga juba peetud ja veel kavas arutelukohtumised, kuhu kaasatakse tervisespordiürituste korraldajaid ning spordiorganisatsioonide ja ka ülikoolide esindajaid.