/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/11/28/274276t1hec9e.jpg)
Soe ja vihmane sügis on tõstnud järvede ja jõgede veetaseme tavapärasest kõrgemale, kuid pikaaegsed rekordid on siiski ületamata.
Veekogud püsivad vihmaga kõrged
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu ütles, et veerohked on olnud nii tänavune kui ka eelmine aasta.
«Praegu peaks olema aasta kõige veevaesem aeg, aga tegelikkus on teine,» rääkis ta. «Väiksemad jõed on 50—80 sentimeetrit kõrgemad kui tavaliselt, riigi lõunapiiril voolav Mustjõgi näiteks isegi poolteist meetrit kõrgem.»
Emajõe veetase oli eile Tartu vaatlusposti järgi 161 sentimeetrit üle nullpunkti. Mullu samal päeval mõõdeti seal tasemeks 132 sentimeetrit. Paljude aastate jooksul on nimetatud kuupäeva keskmiseks kujunenud 80 sentimeetrit.
Jõgedest aeglasema veevahetusega järvedes on hilissügise kohta samuti palju vett.
Võrtsjärve veetase oli eile Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi 112 sentimeetrit üle nullpunkti, mullu samal kuupäeval oli näit 107 sentimeetrit. Aastakümnete jooksul on keskmiseks kujunenud 42 sentimeetrit.
«Üldiselt hinnates on Võrtsjärve veetase tänavu püsinud pool meetrit tavapärasest kõrgem,» lausus Randpuu. «Septembri lõpul ja oktoobri algul järv alanes, siis hakkas kiiresti tõusma. Kui sajune soe ilm jätkub, tõuseb Võrtsjärv ilmselt veel 10—20 sentimeetrit.»