Paar aastat tagasi võttis «Sakalas» kange õlle vastu teravalt sõna Kõo vallavanem Tarmo Riisk. Ta soovitas valitsusel sellele joogile aktsiisi kõvasti juurde panna, et külamehed kaupluse tagant kaheliitrise plastpudeli ümbert ära saada.
Juhtkiri: Lahjem on parem
27. november 2009, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjusi, miks kaheliitrised õllepudelid külaelu hävitavad, on Riiski arvates mitu. Esiteks peetakse õlut leebeks joogiks ning nii ei tundu õllejoomine paljudele purjutamisena ja seda ei häbeneta. Teiseks leidis vallavanem, et suult suule käinud pudel on Kõo vallas toonud mitmele mehele tuberkuloosi ja surma.
Kokkuvõttes pidas Riisk isegi sidrunilõhnalist või -maitselist suuvett ohutumaks joogiks, sest selle pisikese, ent kange alkoholiga täidetud pudeli jagamine ei levita nii palju tõbesid kui kange õlu.
Riik aktsiisi ei tõstnud, kuid nüüd on õlletootjad ise leidnud, et kangemat kui seitsmekraadist õlut polegi mõtet toota. Tegelikult on see äärmiselt riskantne otsus ning tänases «Sakalas» jätab ka õlletootjate liidu tegevjuht Jüri Kert õhku mõtte, et turusituatsiooni muutudes võib kangem õlu tagasi tulla.
Ostjate surve odava ja kiiresti purju tegeva joogi järele olemas. Mõnel poeketil pruugib vaid leida tootja Lätist ning letile jõuab kaupluse nime kandev jook — loomulikult kaheliitrilises plastpudelis.
Tahaks loota, et Eesti õlletootjate samm tasub end ära ning ükski poekett ei hakka kanget ja odavat jooki Lätist või Leedust sisse tooma. Igal juhul väärivad õllekeetjad kiitust selle eest, et nad julgevad oma kasumi ja turuosaga riskida.
Kui kõik läheb nii nagu kavandatud, ostavad purjutajad edaspidi natuke lahjemat õlut. Järgmise asjana võiksid õlletootjad aga sõlmida kokkuleppe pudeli suuruse kohta. See ei tohiks mahutada rohkem kui liitri ja peaks olema valmistatud klaasist.