Viljandi haiglas suureneb hooldusravi osa

Minister Hanno Pevkur.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Sotsiaalminister Hanno Pevkur käis esmaspäeval Viljandis ja vaatas üle haigla. Samal päeval tuli traagiline teade Eestis uue gripi tagajärjel surnud lapsest.


Hanno Pevkur, mis oli teie haiglakülastuse eesmärk?

Olen kõik haiglad läbi käinud, homme lähen Valka. Oma silm on kuningas.
Valitsus hakkab tegema otsuseid hooldusraviraha jagamise kohta ja ka Viljandimaale on raha tulemas. Tahtsin üle vaadata, kuhu see läheb.

Viljandi haigla juhtkond näeb väga selget arenguperspektiivi ja seda, kuidas haigla võib tulevikus töötada. Kõne all oli ka maja. Patsientide liikumise ja teenindamise mõttes on hoone ebafunktsionaalne. Haigla juhid leiavad, et praegune maja tuleb lammutada ja otstarbekam asemele ehitada — on odavam kui vana remontida.

See plaan näib kalduvat natuke utoopia valdkonda.

Mina nii ei ütleks. Tartu ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla ehitasid uue korpuse, Pärnus on uus haigla ja ka Ida-Viru keskhaigla saab uued hooned.

Olete kõnelnud kavast üld- ja kohalike haiglate vahe kaotada.

Olen endiselt seda meelt, et haiglavõrgu arengukava tuleb korrigeerida. Meil on 2. detsembril suuremat sorti nõupidamine, kus ministeeriumi, haigekassa, haiglate liidu ja Tartu ülikooli inimesed ning riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajad seda põhjalikult arutavad.

Milline on teie seisukoht?

On mitu varianti, ka selles suhtes, mis puudutab Viljandit ja Viljandimaad. On mõtteid, kuidas Viljandis edasi minna. Praegu ei tahaks veksleid välja käia.

Kui palju meid mõjutab Tartu lähedus?

Tartu on siiski üsna kaugel ja siinne piirkond kaunis suur. Haigla kui selline ei kao, on vaid küsimus, milliseid teenuseid see osutab ja mis suunas areneb. Praegu tegeleme just hooldusteenuse raha jagamisega. Jämejala hooned sobivad hooldusraviks igati.

Viimasel ajal on kirgi kütnud perearstide soov kehtestada visiiditasu.

Perearstide pilt on väga kirju. Kindel summa on perearstile iga patsiendi eest makstav pearaha. Mõnes väiksemas vallas, kus nimistus on alla tuhande patsiendi, sõltub arsti toimetulek palju valla toest. Suuremates linnades on nimistud suuremad, samuti on võimalus koonduda ja kulusid kokku hoida.

Ma ei tahaks hakata kritiseerima omal ajal loodud süsteemi, sest see on seniajani ennast õigustanud. Kui vaatate dividendide tabeleid, siis suur hulk perearste pole neid võtnud.

Peame kuidagi suutma perearste võrdselt kohelda. Võrdse kohtlemise kriteerium on praegu pearaha.

Visiiditasu kehtestamise põhjendused pole olnud kuigi veenvad: nimetatud on vajadust teha uuringuid või tõrjuda lobisevaid patsiente. Samas on uuringud odavnenud ja ka lobamokk võib visiiditasu ära maksta.

Tervishoidu tervikuna on lisaraha vaja. Selleks on palju võimalusi: suurendada patsiendi omaosalust, teha maksumuudatusi või riigieelarve ümber jagada.

Lähinädalatel jõuab kaante vahele analüüs, mis aitab lõplikku otsust teha.

Mida teie õigeks peate?

Praegu ei ole visiiditasu seaduse järgi lubatud. Kohtun perearstidega, tahan kuulda nende seisukohta. Et minna parlamenti seaduse muutmise ettepanekuga, peab olema selge, et see on vajalik.

Kirjast, mille perearstid mulle saatsid, ei selgu, miks tuleb visiiditasu kehtestada.

Praegune seisukoht on, et esmatasandi arstiabi peab olema kõigile kättesaadav ilma rahata, see tähendab visiiditasuta.

Täpsustamist vajab ka ennetustöö mõiste.

Juttu on olnud, et perearstid peaksid sellega rohkem tegelema, näiteks uurima alkoholi tarvitamist. Nemad ütlevad, et see on lisatöö.

Teisalt oleme saatnud riigikokku pereõdedele suuremate õiguste andmise seaduseelnõu. Võtame perearstidelt töökoormust pisut vähemaks ja paneme õdedele juurde. Siis tekivad küsimused, kas visiiditasu tuleks maksta ka pereõe juures käies, mis saab kroonilistest haigetest ja nii edasi.

Tulemas on digiretseptid — needki vähendavad arstide vastuvõtukoormust, kuigi algul ei pruugi kõik ladusalt käivituda.

Need on üksikasjad, millest moodustub tervik. Millise pilguga te tervikut vaatate?

Arve uurides on selge, et olukord on raske, aga on kaks märki, mis näitavad, et Eesti tervishoid veab välja.

Käisin nädal tagasi Lätis ja vaatasin, mis seal toimub. Sellega võrreldes on Eesti tervishoid väga heas seisus. Neil on elanikke kaks korda rohkem, aga raha sama palju kui meil. Pealegi on meil siiski reservid, mis aitavad kriisi üle elada.

Kui tööturg ei taastu või kukub kevadeks veelgi, läheb raskemaks ka tervishoius.

Tööturul on kõige raskem algava aasta talvel ja kevadel. Suvel läheb eeldatavasti kergemaks ja tahaks loota, et sügisel uut langust ei tule.

Miks jäi ministeerium uue gripi vaktsiini tellimisega nii hiljaks? Kui haigus möllab, on hilja vaktsineerida.

Me jälgisime olukorda. Olime valmis, et gripihooaeg saabub nagu tavapäraselt jaanuaris või veebruaris. Detsembris oleks olnud õige aeg vaktsineerida.

Teiseks muutis rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon pidevalt gripivastase vaktsineerimisega seotud infot.

Kindlasti mängis mingit rolli ka tootjate pakkumine teha eeltellimus, tasuda ja terve kogus välja osta.

Kevadel, kui pakuti eellepingut, ei olnud vaktsiini veel olemaski.

Nii et ministeerium tegi kõik õigesti?

Seda on raske öelda, kas õigesti või mitte.

Kui riigil raha ei ole, tahaksin kas või oma raha eest ennast vaktsineerida lasta.

Seda võimalust ei ole ka mujal Euroopas.

Arenenud Euroopas vaktsineeritakse kõiki riigi kulul, aga riikliku tellimusega sisse toodud vaktsiini oleks saanud apteeki müügile panna. Seda võimalust eestlastele ei pakutud.

Selles suhtes ongi erinevad arvamused. Sõnumid, mis hakkasid tulema haiguse ja selle kulu kohta, näitavad, et ei ole tegemist raskema haigusega kui tavagripp.

Olen saatnud Euroopa Komisjoni kirja, et kogu Euroopas tekiks võimalus vaktsiini ka jaemüügist osta. Euroopa ministrid arutavad teemat eeldatavasti nädala pärast Brüsselis.

Mure on selles, et uus gripp on tavalisest palju nakkavam ja seetõttu haigestub rohkem inimesi.

Praegune haigestumine on tavapärastes gripihooaja mahtudes.

Siin on eri asjade koosmõju. Saame vaktsineerima hakata viis kuni kuus nädalat soomlastest hiljem, aga Norras on üle 200 000 haigestunu ja Inglismaal veel rohkem. Ainult vaktsiin ei päästa. Oleme seni pannud suurt rõhku teavitusele ja ravile, aga kui vaktsiin saabub, oleme valmis riskigruppi kuuluvaid isikuid soovi korral vaktsineerima.

Tagasi üles
Back