Volikogu hakkab palku kärpima ja makse tõstma

Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi volikogul seisab täna ees viimase 15 aasta ehk raskeim istung, sest korraga tuleb vähendada töötajate palka ja linlastele antud soodustusi ning suurendada makse.

"Sakala" teeb ülevaate volikogus arutlusele tulevatest kärpe-eelnõudest. Viljandi linnapea Kalle Jents on selgitanud, et toetuste ja palkade vähendamiste ning maksude suurendamise põhjuseks on üksikisiku tulumaksu laekumise jätkuv vähenemine. Kui mullu sai Viljandi tulumaksust 153 miljonit krooni, siis järgmisel aastal loodetakse saada 109 miljonit.

Lasteaia ja huvikoolide pedagoogide palka vähendatakse

Lasteaiatöötajate, huvikoolide õpetajate ja treenerite ning paljude linnakassast palka saavate koolitöötajate tasu väheneb 12 protsenti. Üldhariduskoolide aineõpetajate töötasu jääb püsima riigis ette nähtud miinimumtasemele, kuid neil kerkib miinimumkoormus ja kaob võimalus lisatasu teenimiseks.

Üldhariduskoolide aineõpetajate töötasu viiakse Eestis kehtivale miinimumtasemele. See tähendab, et noorempedagoog saab 9 516 krooni, pedagoog 10 077 krooni, vanempedagoog 11 517 krooni ning pedagoog-metoodik 13 908 krooni.

Kui seni oli lasteaias ja huvikoolides lapsi õpetanud pedagoogidel sarnased miinimummäärad, siis nüüd neid vähendatakse. See tähendab, noorempedagoog hakkab teenima 8 374 krooni; pedagoog 8 868 krooni; vanempedagoog 10 135 krooni ja pedagoog-metoodik 12 239 krooni.

Mudilaste ja pensionäride sõidusoodustused vähenevad

Seni on algklasside lapsed ja paljud pensionärid saanud tänu linna panusele linnaliinibussides sõita tasuta. I-III klassi õpilastele on linn maksnud kinni 160-kroonise ning pensionäridele 220-kroonise kuupileti. Nüüd saab tasuta sõit otsa.

Kui lapsevanem soovib lapsele siiski odavamat kuupiletit, peab ta tegema linnavalitsusele avalduse ja siis tekib tal võimalus osta see 80 krooni eest. Pensionärid peavad arvestama 110-kroonist lisakulu.

Sünnitoetused vähenevad

Sünnitoetusi tahetakse vähendada seniselt 3500 kroonilt 2000-le. Sel aastal sündinud laste vanematele maksab linn endiselt 3500 krooni ja teeb seda kahes osas. Pool rahast siis kui laps sünnib ja pool siis kui laps on saanud poole aastaseks. Edaspidi makstakse 2000 krooni ja seda kohe pärast lapse sündi.

Vähenevad ranitsatoetus ja stipendiumid

Ehkki veel enne valimisi lubas Keskerakond tõsta kooliminekutoetusi tuhande krooni võrra, seisab nüüd ees ranitsatoetuse langetamine. Eelnõu järgi peaks see langema 2000 kroonilt 1000-le.

Samuti tuleb linnal minna enda jagatavate stipendiumide kallale. Näiteks tublidele õppuritele antavate stipendiumidega on seni kaasnenud 20 000 krooni. Järgmisel aastal langeb see summa 10 000 kroonile.

Ametnike palgad langevad

Ligi 15 protsendi suuruse hüppe allapoole teevad ka raekojas töötavate ametnike palgad. Neilt oodatakse lisaks veel ka palgata puhkuste võtmisi nii, et järgmisel aastal tuleks linnal ametnikele maksta 20 protsenti vähem kui tänavu.

Palka on juba vähendatud linnapeal ning abilinnapeadel. Nüüd minnakse ka 60 ametniku töötasude kallale. Kui seni sai näiteks ametijuhataja palka 19 840 - 26 070 krooni. Siis edaspidi langeb see vahemik 17 070 - 22 160 krooni vahele. Eelmise aasta palgaandmete kohaselt teenis suurem osa ametite juhatajatest 24 020 krooni kuus. Sama palgaastme kohaselt peaks uuel aastal see tasu olema 20 420 krooni.

Näiteks peaspetsialisti palk sai seni ulatuda 11 030-st kroonist kuni 16 520 kroonini. Edaspidi on see vahemik 9710-14 380 krooni.

Volikogu kärbib ka endalt

Kava kohaselt lõpetab volikogu ära liikmetele 300-kroonise hüvitise maksmise. Komisjoni juhtide tasu langeb 1000-lt kroonilt 800-le. Fraktsioonide juhid said seni 3000 krooni kuus, tulevikus on see summa 2000 krooni.

Volikogu aseesimees saab oma töö eest edaspidi 4000 krooni ehk tuhat senisest vähem. Volikogu esimehe hüvitist juba kärbiti ja see on nüüd 8000 krooni, millele lisandub 800 krooni isikliku auto kasutamise eest.

Lasteaiatasud suurenevad

Lisaks kulude vähendamisele kavandab linn ka tulusid suurendada ja selleks kergitatakse lasteaiatasu. Kui praegu maksab lasteaiakoht enamikule lapsevanematele 304.50 krooni, siis uuest aastast kerkib summa 435 kroonile. Väga järsult kerkivad lasteaiatasud aga neile, kelle lapsed käivad küll linnas lasteaias, ent pole Viljandi kodanikud. Siis tuleb arvestada peaaegu 900-kroonise väljaminekuga.

Maamaksu tuleb rohkem maksta

Maamaksumäära tõstetakse 1,2 protsendilt 1,8-le. Rahasse arvutatult tähendaks see, et näiteks Uueveskil tuleks keskmise, 600 ruutmeetri suuruse krundi omanikul hakata senise 216 krooni asemel maksma ligi 300 krooni.

Kalle Jentsi sõnul lubaks seadus nii lasteaiatasusid kui maamaksu määra tõsta oluliselt rohkem. Näiteks tohiks linn lasteaiatasu küsida kuni 970 krooni ning maamaks võiks olla 2,5 protsenti. «Seda teed me ei lähe,» lubas linnapea.

Linnapea kinnitas samuti, et eelarve kärpimine ei tule ainult nende tegevuste arvelt, mille kohta on volikogule eelnõu esitatud. Näiteks on võetud 20 protsenti kõigi spordi- ja kultuurisündmuste toetamiseks mõeldud rahast. Jentsi arvates polegi eelarves rida, kust poleks kulutusi kokku tõmmatud.