/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2009/11/24/271763t1haa01.jpg)
Viljandimaa gümnaasiumidele ei meeldi kuidagi parlamenti jõudnud plaan, mis tähendaks viiele neist põhikooliks muutumist.
Uus seadus kuulutab hukku viiele meie maakonna gümnaasiumile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oleks karuteene kogu eesti rahvale,» võttis enamiku valdades asuvate gümnaasiumide direktorite seisukoha kokku Suure-Jaani kooli juht Peeter Sadam. «Sel moel nullitakse ära suure hulga maal elavate laste potentsiaal, sest neil pole võimalik sõita iga päev kaugele kooli.»
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et gümnaasiumid tuleb põhikoolidest lahutada ning «Postimehe» andmetel saavad edaspidi koolitusloa ainult need õppeasutused, kus gümnaasiumiharidust nõuab taga vähemalt 120 last. Ülejäänud peaksid muutuma põhikooliks.
Sellise kava järgi ei saaks praegusel kujul Viljandimaal edasi tegutseda viis kooli, sest nendes õpib vähem kui sada last. Võhmas on gümnaasiumiosas koguni vaid 41 õppurit.
Kui eelnõu seadusena vastu võetakse, tahab haridusministeerium anda ohjad omavalitsuste kätte, et nood omakeskis kokku lepiksid, millisesse valda jääb gümnaasium alles ja millisest see kaob. Võimalusse, et omavalitsused üksmeelele jõuaksid, suhtuvad koolijuhid aga skeptiliselt.