Kiri: Kiiruskaamerad takistavad

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tallinna—Tartu maanteele kiiruskaamerate paigaldamise üllas eesmärk oli ennetada kiiruse ületamist ja hoida seeläbi ära liiklusõnnetusi. Keegi ei kahtle selle vajalikkuses, kuid asjal on ka varjukülg.

Niikaua kuni kestis katsetamisperiood ja kedagi ei trahvitud, oli liiklus kõnealusel maanteel enam-vähem normaalne. Alates novembrist, mil katseaeg lõppes, on olukord muutunud liiklust takistavaks. Umbes sellist asjade käiku ennustas ka Gert Kiiler oma 28. juuli «Sakalas» ilmunud arvamusloos.

Eelmisel aastal suunati suured veoautod suure sõidetavusega Tallinna—Tartu maanteelt ära, et liiklus oleks sujuvam. Nüüd tuleb vist sama teha nendega, kes ei suuda või ei taha sõita kaamerate piirkonnas lubatud kiirusega.

Selle kurbnaljaka olukorra kinnituseks on situatsioonid, mida ise nägin.

Reede hommikul Tallinna poole teel olevate sõidukite keskmine kiirus oli kaamerateni jõudmiseni 90 kilomeetrit tunnis. Kaamerate piirkonnas langes see viie kilomeetri võrra tunnis ja selliste aeglaselt sõitjate taha hakkasid kogunema autorivid.

Mööduda neist ei saa, sest säärasel juhul oled sunnitud kiirust ületama ja «pääsed pildile». Niimoodi politsei kaamera salvestatud juhil on hiljem väga raske tõestada, et ta möödus liiklust takistavast autost.

Veel hullem oli olukord pühapäeva õhtul. Siis sõitis mõni juht lausa 80 kilomeetrit tunnis, kuigi tee oli puhas ja ilmastikutingimused olid normaalsed.

Kogu süüd ei saa muidugi panna kaameratele — üldisest voolust aeglasemaks liiklemiseks võib olla hulk põhjusi.

Näiteks see, et talvisemaks muutunud sõidutingimused ja suverehvid ei sobi omavahel kokku. Teiseks võivad mõned juhid sõita kaameraid arvesse võtmata igaks juhuks alla lubatud sõidukiiruse, sest nad loodavad, et siis ei ähvarda neid miski, mõtlemata sealjuures kaasliiklejate põhjendamatu takistamise peale.

Mõjutajana võib mängu tulla ka auto vilets tehniline seisukord, mis ei lase juhil kindel olla selles, et spidomeeteri näidud on õiged.