:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
/nginx/o/2009/07/04/201770t1ha15e.jpg)
Repliik: Tagantjäreletarkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hirmul on teadagi suured silmad. Näiteks selle aasta algul avaldasin ma nii oma tutvusringkonnas kui ajalehes arvamust, et suvel tekib remonditaval Viljandi turuplatsil ja selle ümbruses tõeline tohuvabohu: kui juba enne remonti on seal liiklus totaalselt sassis ja autod ei mahu parkima, siis mis juhtub, kui pool platsi kinni pannakse?
Ei juhtunud midagi hullu. Mina ei kasuta turuplatsi küll iga päev, aga suvel ei täheldanud ma seal mingit erilist segadust. Ja praegu on kõik ju lausa suurepärane.
Teine näide. Kui Tauno Tuula hakkas mõni aasta tagasi Ugala teatri vastas kaua aega tühjana seisnud alajaama motopoeks tegema, leidus küllaga kritiseerijaid. Kardeti, et säärase kauplusega kaasnevad nii kütte- kui helireostus, mis rikuvad ära pargi mõnusa atmosfääri.
Läks sootuks teisiti. Üks kole maja sai viimaks ometi korda ja mina pole seal küll mingeid undavaid või õlist tilkuvaid mootorrattaid näinud.
Praegu põhjustab hirmu kesklinna planeeritava loomeinkubaatori projekt. Kas sel on põhjust? Tarkus tuleb ikka tagantjärele. Nagu ka Arkaadia aia puhul, kui hirmu silmad olid liiga väiksed.